Valitsus arvas Matsi-Kärneri tammiku kaitse alt välja ja laiendas Lepna tammiku looduskaitseala
Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.
Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.
Valitsus otsustas anda nõusoleku Rail Balticu raudtee trassikoridori rajamiseks Pärnu maakonnas Luitemaa piirkonnas, rakendades selleks Natura 2000 võrgustikku puudutavat erandit. Otsus võimaldab jätkata raudtee planeeringuga lõigul, mis Riigikohtu 2020. aasta otsusega tühistati.
Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruandluse andmestiku info
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.
Välisõhu kvaliteedi seire eesmärk on jälgida õhusaaste taset nii linnades kui ka looduslikel taustaaladel, et hinnata saasteainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis toimuvad pidevad mõõtmised kuues linnaõhu- ja kolmes taustaseirejaamas.
Halvenenud õhukvaliteeti peetakse üheks suurimaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset mõju rahva tervisele
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.
Kolme nädala jooksul saab Valgas ja Valkas ära anda naaberriigi panditaarat. Pilootprojektiga katsetatakse, millised takistused võivad tekkida Eesti ja Läti ühise pandipakendisüsteemi loomisel.