Halvenenud õhukvaliteeti peetakse üheks suurimaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset mõju rahva tervisele. Kõige tähtsamad esmased saasteained, mis halvendavad õhukvaliteeti, on peenosakesed, eriti peened osakesed ja lämmastikdioksiid.
Peamised peenosakeste allikad on autoliiklus (nii heitgaasid kui teekatte ja rehvide kulumisel tekkivad osakesed), kohtküte (eeskätt ahiküte) ja tööstusettevõtted. Kohapealsele saastele lisandub teistest piirkondadest ja riikidest tulev õhusaaste, mis on eriti oluline maapiirkondades. Peenosakestel võib olla ka looduslikke allikaid nagu metsatulekahjud.
Uuringu peamine eesmärk oli määrata, millise õhusaastega Eesti elanikud kokku puutuvad ja kui suur on sellest tulenevalt risk inimeste tervisele. Lisaks seati eesmärgiks majandusliku analüüsi läbi viimine, mis võimaldab hinnata kaotatud inimeste eluaastatest ühiskonnale tekkivat kulu. Täiendavalt oli uuringu eesmärk hinnata inimeste elukoha läheduses paiknevatest rohealadest tulenevat tervisekasu. Uuringus hinnati mõju 2020. aastal ja võrreldi tulemusi 2010. aastaga. Samuti hinnati kogutud materjalide abil õhukvaliteedi mõju tuleviku perspektiivi kuni aastani 2030.
Märksõnad: õhukvaliteet, õhusaaste, saasteained, analüüs