2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005-2022 keskmine.

Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Kui suur on taastuvenergia osakaal energeetikasektoris ning milliste väljakutsetega Eestis rinda pistame.

Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.

Asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks potentsiaalsete alade kaardistus.

Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.

Väikestel igapäevastel harjumustel võib olla suur mõju loodushoiule ja kliimamuutuste pidurdamisele. Suvi on hea aeg oma tavapärase rutiini proovile panemiseks ja uute harjumuste juurutamiseks. Siin on mõned lihtsad sammud, mis juhatavad keskkonnateadlikumale rajale. Lisaks aitavad mitmed soovitatud tegevused ka raha kokku hoida või panustavad tervislikumasse elustiili.

Veemajanduskavade eesmärgiks on pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase kõrge. Sellest suure osa moodustab aga jäätmete kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhia ja ringmajanduse seisukohast tuleks eelistada korduskasutust ja jäätmete materjalina ringlussevõttu.