Liigivaatluste levikukaardid
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.
Tehtud töö aitab kaasa rannikualade paremale planeerimisele, läbi mille saab ennetada või vähendada võimalikest üleujutustest tingitud ohtu keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale.
Kaardilugude kogumik „Ulukiasurkondade seisund“ on ajakohastatud uute seireandmetega. Kogumikus on lühikokkuvõtted jahiulukite asurkondade seisunditest ja seireandmed on visualiseeritud interaktiivsete kaartide-graafikutega. Kaardilugusid uuendatakse iga-aastaselt seiretulemuste põhjal.
Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.
Matsalu rõngastuskeskuses kogutavad andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab muuhulgas lindude kohta saadud andmeid sorteerida liigi, vanuse ning rõngastuse aja ja koha järgi. Nii saavad linnuhuvilised kaartidelt vaadata kuhu meie linnud rändavad või millal rõngastatud linde siin kõige enam kohtab.
Käesolev töö kaardistab tuuleenergeetika arendamist piiravaid maakasutuslikke kitsendused ning tsoneerib Eesti maismaa sellest lähtuvalt nelja klassi. Töö annab suuniseid tööstuslike elektrituulikute asukoha valikuks. Töös käsitletakse Eesti maismaad ja siseveekogusid kuid ei käsitleta mereala.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.