2024. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2023. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks tagada keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik keskkonna kasutamine, mille hulka kuulub ka säästlike energiatarbimise võimaluste loomine.

Käesolev töö annab ülevaate 2019 a. aasta jooksul teostatud töödest.

Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.

Valminud on ülevaade olmejäätmete liigiti kogumise vahenditest, mille eesmärk on pakkuda tervikpilt jäätmete kogumismahutitest ja tehnoloogilistest abivahenditest, et toetada omavalitsusi teadlike otsuste tegemisel jäätmete liigiti kogumise suurendamiseks ja kulude optimeerimiseks.

Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

Eesti maapõues olevate kriitiliste toormete tegelik hulk on seni olnud suuresti teadmata, kuid meie kristalne aluskord on geoloogiliselt hiiglaslik ja pakub potentsiaalselt uusi ning olulisi leiukohti, selgub Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ülevaatest.

Projekt „Ringmajanduse võimekuse tõstmine kohalikes omavalitsustes“ viidi läbi eesmärgiga anda panus ringmajanduse edendamisesse ja valdkondliku võimekuse tõstmisesse kohalikes omavalitsustes. Töö keskseks sisuks oli teha eeltöö ning ette valmistada individuaalsed ringmajanduse teekaardid kõikidele Eesti KOV-idele.

Keskkonnaagentuur võtab osa 30 päeva kaardi väljakutsest (#30DayMapChallenge). Uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi üleskutsel. Novembri kuus avaldatakse Keskkonnaportaalis iga päev uus kaart, mis on koostatud keskkonnaandmeid ja kaarte armastavate Keskkonnaagentuuri spetsialistide poolt.