Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Eesti maahõive 2023 kaardistuse eesmärgiks on anda ülevaade, kui suur osa Eesti pindalast on erinevate objektide poolt hõivatud. Töö käigus valmisid Microsoft Excelil põhinevad statistika tööriistad ning maahõivet iseloomustavad kaardikihid.
Kliimamuutuse mõjud Euroopale on suured, kuid taastuvate energiaallikate kasv annab tulevikulootust. Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.
Loodusdirektiivi mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on jaanuaris kogutud andmete põhjal 2 847 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 73,4%.
Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada setete eemaldamise võimalike variantide analüüs, teostatavuse kulutõhususe hinnang ja tehnilise projekti koostamine Köstrijärve VEE2133700 (Köstrejärve) sisekoormuse vähendamiseks. Samuti tuli anda hinnang, kas suurtaimestiku eemaldamine on teaduslikult põhjendatud.