Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.

Siin on toodud kokkuvõtted ja videoülevaated möödunud kuude ilmast. Lisaks ülevaated eelmistest aastatest ja meteoroloogilistest aastaaegadest.

Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.

Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.

Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine.

Sõraliste puhul on läbi aastakümnete küttimismahtude üle otsustamisel kasutatud jahipiirkonna kasutajate poolt antavaid hinnanguid populatsioonide talvisele arvukusele.

Suurkiskjate puhul kasutatakse nende populatsioonide kevadise absoluutarvukuse hinnangute asemel mõõdikuna pesakondade arvu, mis annab täpsema pildi suurkiskjate tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest ning on seega ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamisel paremini kasutatav.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt koordineeritud 2013. aasta inventuurist selgus, et Eesti territooriumist katavad sood ligi 278 000 ha ehk 6,1%.

Aastal 2020 katsid niidud ligi 150 000 ha ehk 3,3% Eesti territooriumist. Kaitstavatele aladele jääb 94 700 ha ehk 63% Eesti niitudest.