Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruanded
Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruandluse andmestiku info
Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruandluse andmestiku info
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2024 vähenenud märkimisväärselt.
Halvenenud õhukvaliteeti peetakse üheks suurimaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset mõju rahva tervisele
Väikestel igapäevastel harjumustel võib olla suur mõju loodushoiule ja kliimamuutuste pidurdamisele. Suvi on hea aeg oma tavapärase rutiini proovile panemiseks ja uute harjumuste juurutamiseks. Siin on mõned lihtsad sammud, mis juhatavad keskkonnateadlikumale rajale. Lisaks aitavad mitmed soovitatud tegevused ka raha kokku hoida või panustavad tervislikumasse elustiili.
Kuidas on kohtuda metsas värbkakuga – väikese, kuid üllatavalt julge kakulisega? Janek Joab räägib kohtumiste lugusid, piltide sünni telgitagustest ning sellest, kuidas lind kogu jäädvustamise kulgu juhib.
Jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük kalastuskaardi alusel lubatud üksnes augustikuus ning kaugeltki mitte kõikides veekogudes. Paraku on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud 36 jõevähi püügiga seotud rikkumist, neist enim – 15 on olnud just vähipüük keelatud ajal.
Jõevähi populatsiooni kaitseks on vähipüük kalastuskaardi alusel lubatud üksnes augustikuus ning kaugeltki mitte kõikides veekogudes. Paraku on keskkonnaametnikud selle suve jooksul avastanud 36 jõevähi püügiga seotud rikkumist, neist enim – 15 on olnud just vähipüük keelatud ajal.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates teisipäevast, 1. juulist. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi. Palume enne kalastuskaardi ostmist veenduda, et valitud...
Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved.
Graafikul on esitatud välja antud energiamärgiste jaotus hoonete ehitusaasta järgi. Tulbal kursorit hoides kuvatakse vähemalt C-energiatõhususklassiga (A+B+C) hoonete osakaal.