2023. aasta suveilma ülevaade
Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet veidi enam.
Tänavune suvi oli normist soojem. Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet veidi enam.
Kaardilugu on toetavaks abivahendiks perioodi 2022-2027 veemajanduskavadest lühiülevaate saamisel ja tutvustab pinna- ja põhjavee seisundit ning selle seisundi parandamiseks kavandatud meetmeid.
Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi, kus on välja toodud kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Aruanne annab ülevaate inimtegevuse poolt õhku paisatud saasteainete heitkogustest aastatel 1990-2021 ning Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020-2029 Eestile seatud peamiste saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisest.
Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.
2022. aasta hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate möödunud aasta jõgede ja järvede olukorrast, toob välja huvitavamad hüdroloogilised sündmused ja valdkonna tähtsamad üritused.
Talv 2022/2023 oli normist soojem. Sademeid oli normist pisut enam. Päikesepaistet oli talve jooksul normist vähem.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
2022. aastal läbiviidud töö eesmärk oli ajakohastada keskkonnaministri määrusega kinnitatud oluliste allika- ja karsitalade nimekirja, korrigeerida piire ning vajadusel täiendada nimekirja. Lisaks kontrollida ja kaardistada nimetatud alade piiridesse jäävad allikad, karstivormid ja karstijärvikud.