Antropogeenne õhusaaste on inimtegevuse paratamatu tagajärg, mille mõjud avalduvad kõige teravamalt eelkõige tiheasustusega aladel, kus inimesed pidevalt viibivad.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Liivi_21 vooluveekogumi kesise seisundi põhjused. Tingituna 2022. aasta halvast seisundist on tekkinud vajadus Liivi_2 vooluveekogumi veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamiseks koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.
Seega liipreid põletavad tehased või katlamajad, mille seadmed ja tehnoloogia ei vasta eelnimetatud määruse nõuetele ja tingimustele, peavad olema pidevalt veendunud, et liiprite koostises halogeenitud orgaanilised ühendid ja raskmetallid puuduvad.
Liigivaatluste levikukaardid põhinevad Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kinnitatud loodusvaatlustel.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. kohtumisel (COP16) leppisid riigid kokku põlisrahvaste ja kohalike kogukondade suuremas rollis bioloogilise mitmekesisuse päästmisel ning geneetiliste ressursside digitaalse järjestuse teabest saadava kasu globaalse jagamise mehhanismi käivitamises.
Üritusele ootame kõiki, kes tegelevad planeerimise või veesüsteemidega ja tahavad looduspõhiste lahendustega tuttavamaks saada.
Olete oodatud osalema LIFE IP CleanEST rahvusvahelisel seminaril jõeliste elupaikade taastamise teemadel.
28. augustil tähistatakse Läänemere päeva. Selle tähtsa päeva puhul kutsub Tallinna loomaaed kuulama bioloog Lennart Lennuki loengut „Elu peotäies merevees”.
Aruande eesmärk on anda ülevaade analüüside tulemustest, võrrelda saadud tulemusi kemikaalide pakenditel ja ohutuskaartidel olevate LOÜ-de sisaldustega ning keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormidega.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja elektri põhivõrgu haldaja Eleringi kokkuleppel saavad lendoravad Alutaguse vallas kõrgepingeliini alla kahes kohas liikumiskoridorid. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levida.