Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.

Meteoroloogilise seire eesmärk on koguda ilmavaatlusandmeid, mida kasutatakse igapäevaselt ilmaprognooside ja hoiatuste koostamisel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on andmed olulised kliimauuringute, kliimanormide ja kliimastsenaariumite koostamise jaoks.

Keskkonnaagentuuril on valminud Eesti metsade kõrguskaart, mis on koostatud Maa- ja Ruumiameti aerolaserskaneerimise ja Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventeerimise traktide mõõdistuste põhjal.

Sademete seire eesmärk on jälgida õhu kaudu keskkonda jõudvate saasteainete koostist, kogust ja võimalikke mõjusid eri piirkondades üle Eesti. Seiret tehakse alates 1995. aastast enam kui kahekümnes jaamas ja alal, hõlmates nii tausta-, linna- kui ka metsaseire alasid.

Välisõhu kvaliteedi seire eesmärk on jälgida õhusaaste taset nii linnades kui ka looduslikel taustaaladel, et hinnata saasteainete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis toimuvad pidevad mõõtmised kuues linnaõhu- ja kolmes taustaseirejaamas.

Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024.

Käesoleva töö eesmärk oli kaardistada veekogumil Vainupea_2 (Vainupea Kandle paisust suudmeni) asuvad koormusallikad, kesise seisundi põhjused ning pakkuda välja võimalusi hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja elupaikade taastamiseks.

Käesoleva töö ülesanne oli leida vastus küsimusele, kas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamine võib mõjutada Reiu jõe üleujutusi Surju küla piirkonnas.

Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.