Keskkonnaportaali avaandmete avaldamine on samm tagamaks kvaliteetsed ja ajakohased andmed kõikidele keskkonnahuvilistele, teadlastele, ametnikele, avaliku sektori asutustele, ettevõtetele, idufirmadele, haridusasutustele, andmeteadlastele jt.

Megatrendid on ulatuslikud ja aeglaselt kujunevad muutused, mis kord juurdununa avaldavad sügavat ja pikaajalist mõju erinevatele inimtegevustele, protsessidele ja arusaamadele. Need on juba praegu jälgitavad ning kujundavad olulisel määral väga paljude inimeste, riikide, regioonide aga osalt ka kogu maailma tulevikku.

Siin on välja toodud kuuse-kooreüraskite seire tulemused RMK feromoonpüüniste põhjal. Andmed on alates 29. aprillist 2025 ja uuendatakse kord nädalas.

Juhis annab teaduskirjandusel põhineva lühiülevaate seni välja töötatud maaparanduse leevendusmeetmetest, nende tõhususest ja rakendamissoovitustest ning on mõeldud kasutamiseks maaparandussüsteemide projekteerijatele, looduskaitse korraldajatele, põllu- ja metsamaaomanikele ja kasutajatele ning kõigile teistele kuivendussüsteemidega kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja isikutele.

Sügis oli Eesti vaatlusajaloo kõige soojem ja päikesepaistet jagus rohkelt. Sademeid oli normist vähem.

2024. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 31808 pilv-maa välku. See on ligi viiendiku võrra rohkem kui perioodi 2005-2023 keskmine.

Taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandudes võivad tulevikus olla elektri hinnad odavad või suisa miinusmärgiga, päikeselistel tundidel suudame taastuvelektrit juba ka praegu eksportida. Nendel tundidel, mida ilm ei soosi, on vastupidi. Kas elektri salvestamise tehnoloogia on juba piisavalt tasku- ja asjakohane ning aitaks hinnahüppeid tasandada, räägib Eesti Taastuvenergia Koja juht Silver Sillak.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus on novembris kogutud andmete põhjal 2 924 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 75,4%.

Seismoseire tuvastatud seismilised sündmused 2023 ja 2024