> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.
Taust
Energeetikas, sh taastuvenergias lähtutakse eesmärkidest, mis on seatud Energiamajanduse korralduse seaduses ja kehtivas Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostas Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Maa- ja Ruumiametiga (MaRu) kvartaalselt uueneva visualiseeritud töölaua (Tableau lahenduse).
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tugineti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (aprilli lõpu seisuga). Ülevaates on olemasolevate parkide kajastamisel arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kokkuvõte
Võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.
Varasemates ülevaadetes kuvati lisanduv tuuleenergia hinnanguline võimsus kogu planeeringute ulatuses ühe koondhinnanguna ning detailplaneeringuid käsitleti eriplaneeringutest eraldi. Selline lähenemine ei võimaldanud piisavalt täpselt hinnata, kui palju planeeringuid on alles planeerimise algusjärgus. Senine praktika näitab, et planeeringutes võivad esialgsed võimsuse hinnangud planeeringu edenedes väga suures mahus muutuda. Mida kaugemale edenenud planeering, seda kindlamalt saab ka lõplikku võimsust hinnata.
Käesolevas ülevaates on võrreldes varasemate ülevaadetega tuuleenergiaga seotud planeeringud jaotatud kolme kategooriasse, et paremini prognoosida nende realiseerumise tõenäosust ja lähiaastatel lisanduvat tootmisvõimsust. Selline jaotus võimaldab selgemalt hinnata, millised projektid on elluviimisele lähemal ning millised vajavad veel märkimisväärset eeltööd ja arendust.
1. Kehtestatud planeeringud
Esimese kategooriana käsitleme kehtestatud planeeringuid – need on planeeringud, mille menetlus on lõppenud ja mis võivad varsti jõuda ehitus- või arendusetappi. Võrreldes eelmise kvartaliga on sellesse kategooriasse lisandunud kaks uut projekti: osaliselt kehtestatud Lääneranna ala 2 eriplaneering ning Pärnu linna ja Tori valla ühine Põlendmaa eriplaneering.
2. Lõppfaasis olevad planeeringud
Teise kategooria moodustavad planeeringud, mis on arendusprotsessi lõppfaasis ja liiguvad kehtestamise suunas. Need planeeringud on sisuliselt valmimas ning ootavad viimaseid kooskõlastusi ja kinnitusi. Kui need saavad kehtestatud, võib nende alusel lisanduda tuuleenergiavõimsust ligikaudu 405 MW ulatuses.
3. Algfaasis olevad ja koondatud planeeringud
Kolmandasse kategooriasse kuuluvad kõik ülejäänud planeeringud, mis on alles algfaasis või aktiivselt töös. Nende hulka kuuluvad nii eriplaneeringud, detailplaneeringud kui ka üldplaneeringutes määratud alad, kus nähakse ette tuuleenergiarajatiste võimalikku kavandamist. Selliste kavandatavate projektide koguvõimsus võib tulevikus ulatuda kuni 4190 MW-ni. Siiski on nende realiseerumine seotud mitmete määramatustega, nagu keskkonnamõjude hindamise tulemused, tehnilised tingimused ning kohalike kogukondade toetus. Seetõttu võib nende projektide elluviimine võtta aastaid ning vajada olulist koostööd erinevate osapoolte vahel.
Muudatused viimase kvartali jooksul
Viimase kolme kuu jooksul on märgitud ära ka märkimisväärne muudatus – kolme kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on lõpetatud. See tähendab, et nende omavalitsuste territooriumidel on vähenenud alad, kuhu aktiivselt tuuleparke kavandatakse.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs