Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2023 vähenenud märkimisväärselt.

Analüüs, mis koondab ja hindab rahvusvahelist teaduskirjandust tuulegeneraatorite võimalike tervisemõjude kohta.

Keskkonnaagentuuri vast valminud taastuvenergia kaardirakendus annab tervikliku ülevaate Eestis paiknevatest taastuvenergeetikaga seotud rajatistest ja liitumisvõimsustest.

Novembrikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2024. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.

Tegemist on 15. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust, meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Samuti ei puudu seegi kord kokkuvõte möödunud aasta ilmast ja ilmaelust maailmas ning rahvusvahelisest koostööst meteoroloogia vallas.

Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2024. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused. Antakse ka ülevaade seirevõrgu hetkeseisust, rekorditest ja tähtsamatest aastat iseloomustanud sündmustest.