Suvi oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) kõigest 0,1 °C jahedam. Sajusumma Eesti keskmisena oli 137% normist. Päikest oli näha suve jooksul Eesti keskmisena 723 tundi ehk 89% normist.
Põhjaveekogumite veetaseme seire eesmärk on kirjeldada ja hinnata põhjaveekogumite veetasemes toimuvaid muutusi, anda lisainfot põhjaveekogumite koguselise seisundiklassi määramisel ja põhjavees saasteainete sisalduse trendide selgitamisel. Põhjaveekogumite koguselise seisundi veetaseme näitajad olid 2024 aastal stabiilsed.
Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024.
Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.
Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.
2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.
Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.
Augustikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on hetkel 694 MW. See näitab, kui palju on installeeritud võimsust kasutuses ja elektrivõrguga ühendatud.