EMAS

16. väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilistest mõõtmistest 2025. aastal.

Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.

Analüüs hõlmas tuuleenergiat, tuumaenergiat, biomassi põletamist ja ahikütet, põlevkivitööstust, gaasielektrijaamu, päikeseenergiat ning energiasalvestuslahendusi, nagu pumphüdrojaamad ja akud.

Valminud on hüdroloogiline aastaraamat, mis võtab kokku 2025. aastal Eesti vesikonnas toimunud hüdroloogilise seire tulemused.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2025. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Metsaseire eesmärk on metsade ja metsamuldade seisundi ning aineringe jälgimine.

Töö käsitleb Eesti pinnaveekogumite vesikonnatunnuste analüüsi ning moodustab olulise alusuuringu veemajanduskavade koostamisel aastateks 2028–2033.

Veemajanduskavade alusuuringute 2028-2033 kokkuvõte annab ülevaate Eesti veemajanduse peamistest probleemidest ja alustest, millele tuginedes koostatakse järgmise perioodi veemajanduskavad (2028–2033). Selle eesmärk on mõista, mis mõjutab Eesti veekogude seisundit, kus on andmelüngad, ning mis vajab kiiret sekkumist.

Analüüs annab ülevaate Eesti veekasutuse liikidest, nendega seotud kuludest ja tasudest ning veeteenuste majanduslikust mõjust, et toetada säästliku ja kulutõhusa veemajanduse planeerimist.

Pinnaveele avalduvate inimtekkeliste koormuste analüüs on veeseaduse alusel koostatav kohustuslik alusuuring, mis on veemajanduskavade ajakohastamise lähtealuseks.