Eesti imetajate levikuatlas
Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.
Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis.
Uuringus kaardistati maa- ja mullakasutuse poliitika juhtimise võimalused erinevatel valitsemistasanditel (riik, kohalikud omavalitsused, maaomanikud ja kasutajad) ning anti ülevaade Eesti õigusraamistikust.
Maikuu ülevaatest selgub, et võrku ühendatud tuuleparkide koguvõimsus Eestis on jätkuvalt 694 MW.
2026. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2025. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.
Käesolevas Eesti Geoloogiateenistuse uuringus analüüsitakse reostusallikate mõju Eesti põhjaveekogumite keemilisele ja koguselisele seisundile. Uuringu eesmärk on anda teaduspõhist teavet veemajanduse otsuste tegemiseks, keskendudes põhjavee kaitsele ja säästvale kasutamisele.
Aruanne annab ajakohastatud ülevaate Eesti põhjaveekogumite hüdrogeoloogilistest ja hüdrokeemilistest tunnustest, toetades 2027–2032 veemajanduskavade koostamist.
Töös analüüsitakse Eesti põhjaveekogumite 2024 - 2025. aasta riikliku seirevõrgu tihedust, seire sagedust ja seirekaevude sobivust vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele, veepoliitika raamdirektiivile (VRD, 2000/60/EÜ) ja põhjaveedirektiivile (2006/118/EÜ).
Roheülemineku indeks võrdleb 27 Euroopa Liidu riigi ning Norra ja Suurbritannia keskkonnahoidlikku arengut seitsme valdkonna 28 põhinäitaja alusel. Visualiseeritud on 2024.a tulemus ning muutus on näidatud võrreldes 2022. aasta tulemusega. Täpsem metoodika on leitav siit.
Organisatsiooni keskkonnajalajälg on läbi tegevuse ja ressursikasutuse kaasnev koormus keskkonnale. Kasutatava ressursi või organisatsiooni tegevuse mõju hinnatakse läbi asjakohaste mõõdikute ja indikaatorite. Organisatsiooni mõju keskkonnale võib olla nii otsene kui ka kaudne. Ministeeriumide kasvuhoonegaaside (KHG) heide hõlmab riigikantseleid ja ministeeriume, kes hindasid 2024. aastal oma keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälge ühtse metoodika alusel, kasutades 2023. aasta andmeid. Hindamise ja analüüsi tulemusena koondati ettepanekud ja tegevuskava riigiasutuste jalajälje vähendamiseks.
Keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) andmete aluseks on riigihangete registri väljavõte. Hangete arvu statistikas ei kajastu minikonkursid, dünaamilise hankesüsteemiga seotud hanked ja toetuse saaja ostud. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kirjeldab keskkonnakriteeriumide rakendamist, kuid ei anna otsest hinnangut hangete tegelikule keskkonnamõjule.
* Suuna hindamisel kasutati KHRH osakaalu hangete mahust.