Publikatsioonid

Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine. 

2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.

Metsaelupaigad on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Paljud selgroogsed, sealhulgas ka linnud, elavad eelkõige just eriilmelistes metsades.

Uue Eesti imetajate levikuatlase eesmärgiks on anda aktuaalne ülevaade kõikide looduses vabalt esinevate imetajaliikide leviku kohta Eestis. Kogutavad andmed on aluseks ka uue Euroopa imetajate atlase tegemisel, mis peaks ilmuma aastal 2025.

Alusuuringu eesmärk on anda metsade majandamist ja hoidu käsitlevat teadmispõhist aktuaalset teavet metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks ja arengukava koostamiseks.

Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.

Vääriselupaiga Eesti kontseptsiooni väljatöötajad määratlesid vääriselupaika kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.

Metsaökosüsteemide poolt toodetud hüved on mõeldud kogu ühiskonnale, et tagada rahulolu võimalikult paljudele selle liikmetele.

Jätkusuutliku metsamajanduse kontseptsioon kätkeb endas metsade kasutamist mitmeteks ja sageli samaaegseteks eesmärkideks.

Käesolev “Ulukite jäljevihik” on mõeldud nii uudishimulikele loodusvaatlejatele, kui ka algajale jäljekütile.