Publikatsioonid

Käesoleva töö eesmärgiks oli teostada suurte põletusseadmete kontrollmõõtmised Eestis asuvates elektrijaamades ja katlamajades.

Väikepõletusseadmete õhuheitmed ja nende mõju elukeskkonnale on viimastel aastatel pälvinud laialdast tähelepanu ning vastavaid uurimusi on läbi viidud mitmetes maades, sealhulgas Euroopas põhjalikumalt just Põhjamaades ja Austrias, kus vastavate seadmete kasutus on enam levinud.

Mõne viimase aasta jooksul on Muuga ja Maardu piirkonnas pidevalt kasvanud kaebuste arv halva õhukvaliteedi, täpsemalt ebameeldiva lõhna üle.

Ida-Virumaal paiknevad Eesti suurimad tööstuspiirkonnad. Paraku kaasnevad suuremahulise tööstusega reeglina mitmesugused elukvaliteeti halvendavad keskkonnaprobleemid.

Õhusaaste on kompleksne segu keemilistest ainetest, peentest osakestest ja ainesest, mis mõjutab atmosfääri looduslikku koostist.

Seega liipreid põletavad tehased või katlamajad, mille seadmed ja tehnoloogia ei vasta eelnimetatud määruse nõuetele ja tingimustele, peavad olema pidevalt veendunud, et liiprite koostises halogeenitud orgaanilised ühendid ja raskmetallid puuduvad.

Aruande eesmärk on anda ülevaade analüüside tulemustest, võrrelda saadud tulemusi kemikaalide pakenditel ja ohutuskaartidel olevate LOÜ-de sisaldustega ning keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormidega.

Euroopa Liidus jõustus 1996. aastal õhukvaliteedi hindamise ja juhtimise direktiiv 96/62/EC (õhukvaliteedi raamdirektiiv), mille põhjal loodi raamistik välisõhu kvaliteedi hindamiseks ja juhtimiseks liikmesriikides.

Ida-Virumaa tervikuna ja Kohtla-Järve linn on ajalooliselt kujunenud oluliseks tööstuspiirkonnaks Eestis.

Kuna ka jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on üks jäätmete taaskasutuse viise, ongi käesolev töö suunatud jäätmete põletamisvõimaluste väljaselgitamisele Eestis.