Väljaanded ja ülevaated

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Jäätmete vaheladustamist on analüüsitud kõikide jäätmeliikide lõikes kasutades jäätmearuandluse infosüsteemi kantud 2011-2017 aastatel esitatud jäätmearuannete andmeid.

Plastijäätmete vaheladustamist on analüüsitud jäätmeliikide lõikes kasutades jäätmearuandluse infosüsteemi kantud 2011-2017 aastatel esitatud jäätmearuannete andmeid.

Jäätmekäitluse ülevaade on koostatud ettevõtete jäätmearuannete põhjal. Probleemtooteid käsitlevas peatükis on kasutatud ka probleemtooteregistri (PROTO) andmeid.

Kokkuvõtet aastatel 2008– 2010 Eestis käideldud jäätmeliikidest ja kogustest, ülevaade on koostatud ettevõtete jäätmearuannete põhjal.

Nõukogude sõjaväe poolt rahuaja tingimustes tekitatud keskkonnakahjude analüüs.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Valminud on soo aastaraamat 2024. Soo aastaraamatutes on avaldatud Endla soostiku idaosas läbi viidud hüdrometeoroloogilise seire tulemused.

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakond koostab hüdroloogilise kvartaliülevaate iga kvartali järgse kuu viimasel kuupäeval. Kvartaliülevaade on pooloperatiivne kokkuvõte veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse.

Hüdroloogilisi aastaraamatuid koostatakse alates 1923. aastast. Aastaraamatus esitatakse lõppenud aasta hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste peamised tulemused.