Keskkonnaülevaade - mets | Keskkonnaportaal

Põhisõnumid

Metsamaa katab ligikaudu pool Eesti maismaast ning selle pindalalised muutused on viimastel kümnenditel olnud väikesed.
Puude liigirikkus on tõusutrendis. Monokultuursete ehk üheliigiliste puistute pindala on langustrendis nii majandatavates kui mittemajandatavates metsades.
Peamine metsade seisundi mõjutaja on selle majandamine, sealhulgas raie.
Kuuse-kooreüraski kahe põlvkonna esinemine näitlikustab kliimamuutuse mõju metsadele.

Seisund

Metsamaa katab 52,1% Eesti maismaast, 47,4% on kaetud metsaga ja 4,6% on metsata metsamaa. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
Rahvusvaheliselt kasutatava metoodika alusel, mille puhul hinnati Eesti metsasuseks 57,7%, on Eestist metsarikkamad Euroopa Liidus vaid Soome (74,2%), Rootsi (68,6%), Sloveenia (61,8%) ja Montenegro (61,1%). Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), 2025
Metsamaa pindala on viimasel aastakümnendil püsinud üsna stabiilne, kuid olnud kerges kasvutrendis. Võrreldes 1958. aastaga on metsamaa pindala suurenenud ligikaudu 66,2%. Suurenemine tulenes põhiliselt kasutusest väljalangenud põllumajandusmaa metsastumisest/metsastamisest ja soode kuivendamisest. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
8,9% metsamaast on metsata metsamaa ning selle osakaal on võrreldes 1999. aastaga suurenenud hinnanguliselt 50,7% ehk 70 300 ha võrra. Metsata metsamaa pindala leitakse, kui lahutada puistute pindala kogu metsamaa pindalast. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
2025. aastal kasvas Eestis 2,36 miljonil hektaril 466 mln m³ tüvepuitu. Metsatagavara on viie aastaga (2021-2025) vähenenud ligikaudu 1,4 % (6,6 mln m³) ning viimastel aastatel pisut kasvanud. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
Metsamaast 50% kuulub riigile, 23,7% juriidilistele isikutele ja 26,2% füüsilistele isikutele. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026

Eesti metsandusstatistika põhineb alates 2000. aastast statistilisel metsainventuuril (SMI), mis on rahvusvaheliselt tunnustatud parim viis riiklike metsaandmete kogumiseks ja poliitiliste otsuste tegemiseks. Tutvu SMI andmetega siin.

Terviklikud statistilised ülevaated metsadest ja metsasektorist on leitavad aastaraamatust "Mets".

Puude liigirikkus metsades on tõusutrendis. Nii majandatavates kui mittemajandatavates metsades on langustrendis monokultuursete ehk üheliigiliste puistute ning tõusutrendis nelja ja enama puuliigiga puistute pindalad. Kaks ja enam puuliiki kasvab 83% metsamaal, 87% puistutest. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
Lehtpuupuistute osatähtsus on kasvutrendis ning seda eelkõige erametsades. Riigimetsadest on hinnanguliselt kaks kolmandikku okaspuumetsad, erametsadest aga kaks kolmandikku lehtpuumetsad. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2025
Suurenenud on vana ja noore metsa osakaal. Näiteks on 40% puistutest üle 60 aasta vanad. Puistute pindala jagunemisega vanuseklassidesse saab tutvuda siin. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
81% puistutest on ühtlase vanusega ning 19% erivanuselised. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
Keskkonnaagentuuri ELME projekti kasutatud ning EEA (Euroopa Keskkonnaameti) lähenemisega ühilduva metoodika alusel on Eesti kõigi metsaökosüsteemide (olenemata nende looduslikkusest või majandamise astmest) sidusus 87% ning heas ja keskmises looduslikus seisundis metsade puhul 62%. Sealjuures on kõikidest metsaökosüsteemidest 71% heas ja keskmises ökoloogilises seisundis.

Ökoloogiline seisund näitab antud lähenemise puhul looduslikkuse gradienti – mida parem seisund, seda kõrgem looduslikkus, mis samas ei pruugi tähendada puistu kõrget majanduslikku väärtust. Ökoloogiline sidusus ehk elupaikade piisav hulk ja lähedus üksteisele maastikus on vajalik liikide levimise, asurkondade elujõulisuse ning geneetilise mitmekesisuse tagamiseks ning ka kehvemas seisus elupaikade toetamiseks. Siin toodud sidususe hinnangud näitavad, milline on metsakoosluste osakaal (skaalal 0…100%) konkreetse koha ümber 180 m (u 10 ha) raadiuses.

Mõjurid

Kliimamuutusel on potentsiaalne mõju ka metsandusele. Tulenevalt Eesti geograafilisest paiknemisest tõuseb siin keskmine temperatuur globaalsega võrreldes kiiremini. Suved on muutunud kuumemaks ning talved soojemaks, sh on vähenenud lumikattega perioodi kestus. Loe edasi ilma- ja kliimateemadel siit.
Metsa juurdekasv on viimastel aastatel vähenenud nii Eestis kui mujal Põhja-Euroopas, mis on tõenäoliselt tingitud põudadest ja teistest kliimamuutustega võimendunud teguritest, aga ka metsade liigilise ja vanuselise struktuuri muutumisest.
Kliima muutumisel prognoositakse invasiivsete haigustekitajate (näiteks saaresurm, punavöötaud, pruunvöötaud, okaspuu võrsevähk) ja metsakahjurite (näiteks käsnalainelane, lepapoi) leviku kasvu.
Kuivemate kevadete sagenemisel on võimalik külmavaksikute põhjustatud kahjustuste mõju märgatav suurenemine puude juurdekasvule. Loe edasi siit.
Selge indikaator kliimamuutuse mõjust metsadele on kuuse-kooreüraskite kahe põlvkonna esinemine, mida varasemalt esines harva. Sellest tulenevalt on üraskitel suurem võimekus oma arvukust mitmekordistada ning ühe aastaga rohkem metsa kahjustada. Kui 2019. aastal tuvastati riigimetsades RMK andmetel 725 ha ulatuses üraskikahjustustega eraldisi, siis 2023. aastal oli vastav näitaja juba 6949 ha, 2024. aastal lisandus 3538 ha. Perioodil 2019-2024 laienes üraskikahjustustega metsa pindala ligikaudu 22 500 ha võrra. Üraskite levikut soodustavad muuhulgas põuad ning soojemaks muutunud kevad-talved. Loe edasi kuuse-kooreüraskist ning tutvu seiretulemustega.
Lehe/okkakadu ehk defoliatsioon on mõõdik hindamaks keskkonnatingimuste (näiteks kahjurid, haigustekitajad, ilmastik) kumulatiivset mõju metsa tervisele. 2025. aasta seireandmetele tuginedes oli keskmine okka/lehekadu 18,3% (Euroopa keskmine väärtus oli 24,2%). Kõige enam on okkakao alusel halvenenud hariliku kuuse seisund − 2024. aastal oli kahjustamata võradega kuuski 38,9%. Kuuskede seisundi halvenemine on osaliselt tingitud kuuse-kooreüraski ja juurepessu tekitatud kahjust, aga ka puistute loomulikust vananemisest. Loe edasi metsa aastaraamatutest ja ICP Forests raportist.

Surve

Peamine metsade seisundi mõjutaja on selle majandamine, sealhulgas raie.
Raiemaht on viimasel kümnendil püsinud 10-12 mln m³tasemel, kuid pikas perspektiivis see langeb. Raiestsenaariumitega saab tutvuda maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimakuse analüüs kuni aastani 2050 töös siin. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
FAO andmetel on perioodil 1990-2020 maailmas raadamise tulemusena hävinenud 420 miljonit hektarit metsa, mis on võrreldav Euroopa Liidu pindalaga. Perioodil 1990-2024 a raadati Eestis 150 916 ha metsamaad, sh raadati ka looduskaitselistel eesmärkidel. Raadatud metsamaast on kumulatiivselt muudetud 33,8% asulaks (sisaldab ka teede ja trasside alust maad), 17,6% rohumaaks, 31,9% põllumaaks, 4,6% märgalaks, 3,1% turbatootmisalaks ja 9,1% muuks maaks. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
Peamised puiduallikad olid 2024. aastal Eestis raie metsamaalt (12,5 mln m³) ja import (3,7 mln m³). Puidubilansi lõppkasutuse suuremad valdkonnad olid puidu ja puittoodete eksport (9,9 mln m³) ja puidukütuste tarbimine energeetikas (5,4 mln m³). Põhilised ekspordiartiklid olid 2024. aastal puidugraanulid (2,5 miljonit m³), tööstuslik ümarpuit (2,2 miljonit m³) ja puiduhake (1,1 miljonit m³). 2025. aastal puidugraanulid (3,3 miljonit m³), tööstuslik ümarpuit (1,6 miljonit m³) ja puiduhake (0,9 miljonit m³). Allikas: Keskkonnaagentuur, 2026
Statistikaameti andmetel vähenes 2022. a augustikuust järsult puidu import, mis tulenes eelkõige Venemaa sõjast Ukraina vastu. See aga tõi kaasa suurema raievajaduse Eestis. Aastatel 2024-2025 on impordimaht mõõdukalt kasvanud.
Kuivendamisel langeb mulla põhjaveetase ja paranevad puude kasvutingimused, näiteks juurestike õhustatus ning paraneb puude kasv. Ent kuivendamisel on mõju ka metsale kui ökosüsteemile, näiteks võivad kaduda kraavitatud elupaigast märgadele metsadele omased liigid. Loe kuivendamisest edasi siit.
Suurem tarbimine toob kaasa suurema raie. Näiteks moodustas Euroopa Liidu tarbimine hinnanguliselt 10% ülemaailmsest metsade hävimisest ning sellest üle kahe kolmandiku tuleneb palmiõli ja soja tarbimisest. Allikas: Euroopa Parlament

? Kas tead, mis on raadamine?

Raadamine on raie, mida teostatakse võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine, näiteks muudetakse metsamaa asulaks või põllumaaks.

Mõju

Metsad on põhilised süsiniku sidujad ning puittooted selle talletajad. Metsad seovad süsinikku atmosfäärist puude biomassi fotosünteesi teel, teadusuuringute andmetel seovad Eesti puistud aastas keskmiselt 2 - 2,5t süsinikku hektari kohta. Metsandussektori süsiniku sidumise potentsiaal sõltub tasakaalust selle sidumise ja vabastamise vahel.
Metsa- ja puidusektoril on oluline mõju sotsiaalmajandusele. Sektorist tuleb 16% Eestis loodavast lisandväärtusest, sealjuures on suurima mõjuga puidu mehaaniline töötlemine. Sektori kogulisandväärtust mõjutab raiemaht ning raiemahu vähenemisel 9 mln m³-ni aastas ennustatakse sektori kogulisandväärtuse langust 21% ehk 754 mln euro võrra (võrrelduna 2022. a andmetega). Otseselt, kaudselt või kaasnevalt on sektorisse seotud 57 000 töökohta ehk iga kaheksas töökoht. Tutvu metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsiga siin.
Puiduressursside väärindamine on võtmevaldkond nii süsinikuemissioonide vähendamisel kui sektori loodava lisandväärtuse suurendamisel. Oluliseks suunaks on puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul toodetakse väheväärtuslikust puidust vajalikke kemikaale ja materjale. Need on alternatiiviks olulise keskkonnamõjuga klassikalisele keemiatööstusele.
Looduslikult heas seisundis puistutel on kõrgem potentsiaal pakkuda olulisi looduse hüvesid ning ökoloogilise seisundi halvenemisega väheneb ka looduse võime pakkuda vajalikke hüvesid. Metsades on need näiteks süsinikuvaru, kasvuhoonegaaside sidumine, elupaikade pakkumine ja tagamine (reguleerivad hüved); metsast saadav puit või loodusannid (varustavad hüved) ning mets kui paik virgestuseks, loodusharrastusteks ja loodusturismiks (kultuurilised hüved). Loe edasi ökosüsteemiteenustest siit.

Meetmed

Muutuste märkamisel on oluline roll regulaarsel riiklikul metsaseirel, mis võimaldab jälgida toimuvaid muutuseid, suunata muutustele tähelepanu ja reageerida. Ülevaade metsaseire tulemustest on leitav siit.
Metsapoliitika aluseks on arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev majanduslike ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada nii, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Ülevaade metsanduse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on toodud siin.
Mittemajandatava metsamaa osakaal on suurenenud nii pikaajaliselt kui viimasel seitsmel aastal. Mittemajandatavad metsad paiknevad valdavalt riigimetsades. Mittemajandatavaks metsa kohta loe edasi siit.
Oluline roll kliimamuutustega tegelemisel on LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) valdkonnal, mida reguleerib LULUCF määrus (EL) 2023/839. Ajavahemikul 2021–2025 tuleb liikmesriikidel tagada, et LULUCF sektori heitkogused on kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku sidumisega sama sektori poolt (no-debit rule) ning aastaks 2030 on igale liikmesriigile seatud siduv eesmärk. Loe LULUCF sektorist ja metsanduse eesmärkidest edasi siit.
Puiduressursside väärindamise valdkonda parimal viisil toetamiseks koostati teadlaste, ettevõtjate, valitsusasutuste jt partnerite koostöös puiduressursside väärindamise teekaart. Kohaliku puiduressursi väärindamise valdkond hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni.