ca 15 miljonit tonni
tekkis jäätmeid 2024. aastal, mis on ca 16% vähem võrreldes eelneva aastaga.
18,1 %
oli 2023. aastal ringleva materjali määr.
2027. aastal
stardib uus jäätmearuandluse infosüsteem PISTRIK.
Ülevaade
Jäätmeid tekib igas inimtegevuse valdkonnas, mistõttu on need muutunud paratamatuks osaks meie igapäevaelus. Läbi teadlike tarbimisvalikute saame igaüks vähendada tekkivate jäätmete hulka ning neid liigiti kogudes luua eeldused materjalide uuesti ringlusse suunamiseks. Nii muutuvad jäätmed väärtuslikuks ressursiks, mis aitab vähendada survet loodusvaradele toetades ringmajanduse põhimõtteid. Jäätmevaldkond on seega oluline mitte ainult keskkonnahoiu seisukohalt, vaid ka majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisel, aidates hoida meie elukeskkonna puhtana ning elamiskõlblikuna ka tulevastele põlvkondadele.
Vaata lisaks
- Andmeallikad
-
Jäätmete infopäring alates aastast 2020 - Riikliku jäätmearuandluse statistika alates aastast 2020.
Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS – keskkonnalubade taotlemine, menetlemine, keskkonnatasude deklareerimine ja aastaaruannete esitamine (andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta) aastast 2019
Riiklik pakendiregister PAKIS – pakendite turule laskmise ja nende kasutamisel tekkinud jäätmete taaskasutamise koguste arvestamine
Probleemtooteregister PROTO – probleemtoodete (elektri ja elektroonikseadmed, mootorsõidukid ja nende osad, rehvid, põllumajandusplast, akud ja patareid) turule laskmise ja vastavate jäätmete taaskasutamise koguste arvestamine
Ohtlike jäätmete saatekirjade register OJS – digitaalsed saatekirjad ohtlike jäätmete liikumise jälgimiseks
Keskkonnaportaali rakendus Andmed & kaart – ülevaade registreeritud jäätmekäitluskohtadest
Saasteainete heite- ja ülekanderegister PRTR - riiklik elektrooniline andmebaas, mille eesmärk on tagada ligipääs keskkonnainfole riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
- Õigusaktid
-
Probleemtoodete alased õigusaktid
Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded