Keskkonnaülevaade - jäätmed ja ringmajandus

• Eestis tekkis 2022. aastal 22,85 miljonit tonni jäätmeid. Jäätmete kogutekke hulka arvestatakse kõikides valdkondades tekkivad jäätmed, näiteks olmejäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, põlevkivitööstuse jäätmed jne. Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
• Eesti jäätmeteke moodustas 2020. aasta andmetel 7,5% Euroopa Liidu jäätmete kogutekkest. Allikas: Eurostat, 2023
• Elaniku kohta tekkis hinnanguliselt 2,5 korda rohkem jäätmeid kui Euroopa Liidus keskmiselt just põlevkivisektori suure jäätmetekke tõttu. 2020 a andmetel tekkis Eestis 12 163 kg ja Euroopa Liidus keskmiselt 4815 kg jäätmeid. Suurem oli see vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes. Allikas: Eurostat, 2023
• Jäätmetekke kasv oli 2018-2020. aastatel majanduskasvust väiksem ehk jäätmetekke indeks oli SKP indeksist väiksem nii kogu jäätmetekke kui ka olmejäätmete tekke osas. Jäätmetekke indeksi langus võrreldes majanduskasvuga viitab sellele, et jäätmeteke ei olnud majanduskasvuga otseselt seotud. Seda soodustavad näiteks tarbijate teadlikkuse kasv, tõhusam ressursikasutus ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine. Euroopa Liidu jäätmetekke ja majanduskasvu ülevaatega saab tutvuda Euroopa Keskkonnaameti (EEA) veebilehel.

• Kõigist Eestis tekkinud jäätmetest 2020. aastal hinnanguliselt 63% taaskasutati, sh 46% suunati ringlusse, 34% ladestati ja 2% põletati energia saamise eesmärgil. Euroopa Liidus keskmiselt 39% taaskasutati, 32% ladestati ja 7% põletati. Jäätmete taaskasutamise taset suurendasid oluliselt näiteks põlevkivi aherainest killustiku tootmine ning ehitus- ja lammutusjäätmete kõrge taaskasutamise määr (ca 90%). Samas arvestatava osa taaskasutusest moodustab kasutamine tagasitäiteks, kuigi eelistama peaks kasutuselevõttu materjalina. Allikad: Eurostat, 2022, Keskkonnaagentuur, 2021
• Plastpakenditest võeti 2021. aastal ringlusse 42% (kehtiv sihttase on 22,5%, 2025. aastast 50%) ja kõigist pakendijäätmetest 70% (kehtiv sihttase on 55%, aastast 2025 65%). Tutvu Euroopa Liidu pakendijäätmete statistikaga siin ja Eesti pakendijäätmete statistikaga siin.  Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
• Ringleva materjali määr oli Eestis 2022. aastal 16%. See tähendab, et 84% majanduses kasutatavast materjalist oli uus toormaterjal. Euroopa Liidus tervikuna oli ringleva materjali määr 11,5% ning teiste maailma regioonidega võrreldes on eurooplased tarbinud taaskasutatud materjale rohkem. Loe edasi siit.

Tutvu Euroopa Liidu jäätmestatistikaga siin.

• Olmejäätmeid tekib Eestis elaniku kohta vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid me ei väärinda olmejäätmetes sisalduvat ressurssi piisavalt.
• Olmejäätmeid tekkis 2022. aastal elaniku kohta hinnanguliselt 27% vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt  – Eestis 373 kg, Euroopa Liidus keskmiselt 513kg. Allikas: Eurostat, 2023
• Olmejäätmetest võeti 2022. aastal ringlusse Eestis 33% ja Euroopa Liidus 48% (kehtiv sihttase on 50%, alates 2025. aastast 55%). Allikad: Eurostat, 2023, Keskkonnaagentuur, 2023
• Mida rohkem jäätmeid kogume liigiti ja sorteerime, seda rohkem saame neid ringlusse võtta ja uuesti kasutada. Olmejäätmeid koguti liigiti 2022. aastal 38%, sinna hulka on arvestatud ka jäätmekäitleja poolt välja sorditud jäätmed. Valdav osa olmejäätmetest kas põletati energia saamise eesmärgil (42%) või ladestati prügilas (13%). Teisisõnu, Eesti ühiskonna jaoks läks 2022. aastal kaduma 62% olmejäätmetes sisalduvast ressursist. Loe edasi olmejäätmete liigiti kogumisest siit. 
• Olmejäätmete massist moodustavad hinnanguliselt kolmandiku biojäätmed ning teise kolmandiku pakendid. Riikliku sortimisuuringu andmetele tuginedes on ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks kõige suurema mõjuga just biojäätmete, plastpakendi ning paberi ja papi liigiti kogumine.
• Eestis on toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelistest ehk saavutatud on 2025. aastaks seatud sihttase (77%). PET-pudelite kogumisest Euroopa Liidus on antud ülevaade UNESDA veebilehel.

• Üle 70% Eesti jäätmetest tekib põlevkivitööstuses.
• Arvestades kliimavaldkonna suundumusi, võib eeldada, et põlevkivitööstuse jäätmete teke ja osakaal tulevikus väheneb.
• Hinnanguliselt 65% olmejäätmetest tekkis seitsmes kohalikus omavalitsuses: Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Maardu linnades ning Rae ja Saue valdades (Eestis on 79 kohalikku omavalitsust). Allikas: Keskkonnaagentuur, 2023
• Olmejäätmete tekkekoguste vähendamine sõltub valdavalt elanikkonna teadlikkusest ja tarbimisharjumustest.
• Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel kogus olmejäätmeid liigiti 90% elanikest ning 83% tegi seda sageli. Riikliku sortimisuuringu alusel sisaldub aga segaolmejäätmes rohkelt ringlussevõetavaid materjale. See viitab elanike madalale teadlikkusele jäätmete liigiti kogumisest.

• Ringmajandusele üleminek vähendab koormust keskkonnale, sõltuvust välismaisest toorainest ning ettevõtjate riske eksportturgudel.
• Tänane lineaarne majandusmudel („tooda-tarbi-viska minema“) põhineb looduslikel ressurssidel, on energiamahukas ning viib meid lähemale toorainekriisile.
• Kuigi jäätmesektori osakaal kasvuhoonegaaside koguheitest on 3%, aitab tõhus ressursikasutus vähendada emissioone ka teistes sektorites. 
• Maailmapanga hinnangul on loodusvarade nappus järgneva kümne aasta kümne kõige olulisema riski hulgas. Euroopa Liidu tööstuse, majanduse ja ühiskonna toimimise seisukohalt kriitiliseks märgitud toorainete arv oli 2023. aasta uuringu alusel 2011. aastaga võrreldes kasvanud 14-lt 34-le, sealhulgas 90% Euroopa Liidule kriitilistest toormaterjalidest pärines Hiinast. Sealjuures võib materjalide kontsentratsioon jäätmetes olla suurem kui kaevandatavates looduslikes maakides.  
• Eesti ekspordi olulisemate sihtriikide hulgas on näiteks Soome, Rootsi, Holland, Norra – riigid, mis soovivad olla nendel teemadel maailmas esirinnas. Mahajäämusel jäätmekäitluse ja ringmajanduse valdkondades kahaneb meie ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel.
  
• Jäätmetekkel on erinevad negatiivsed keskkonnamõjud, näiteks prügilatesse ja jäätmehoidlatesse ladestatud põlevkivitööstuse jäätmed ohustavad põhjaveekvaliteeti. Ida-Virumaal Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumites on muuhulgas probleemiks põlevkivitööstusele omased saasteained: 1-aluselised fenoolid, sulfaadid ning lokaalselt ka naftasaadused, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-id) ja benseen. Pinna- ja põhjavee seisundist saab ülevaate veekogumite kaardirakendusest.
• Plasti kasutusega viimase 60 aasta jooksul on tekitatud ulatuslik mikroplasti saaste. Maailma ookeanitesse on kogunenud hinnanguliselt 14 miljonit tonni mikroplasti, mille tegelik mõju ökosüsteemidele, elustikule ja inimestele on veel teadmata. Loe edasi siit ja siit.

Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks, eelistades hierarhias kõrgemal tasemel olevaid lahendusi.

• Eesti jäätmekäitluse strateegilised eesmärgid ja meetmed on seatud Riigi jäätmekavas 2023-2028 (peatükk 3). Näiteks tuleks vähendada ehitus- ja lammutusjäätmete tekke osakaalu 10% läbi hoonete liigiti lammutamise ning ehitus- ja lammutusobjektidel tekkivate materjalide liigiti kogumise ja korduskasutuse.
• Rohereformi tegevusplaani alusel on Eesti eesmärk 2025. aastaks uuendada jäätmete, pakendite ja vastav keskkonnatasude alane seadusandlus ning on saavutada aastaks 2028 10% korduvkasutatava pakendi osakaal. Tutvu rohereformi tegevusplaaniga siin. 
• Alates 1. maist 2023 on keelatud turule lasta ühekordselt kasutatavaid plasti sisaldavaid tooteid, nagu vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid. Loe lähemalt: ühekordsete plasttoodete direktiivist. 
• Kasutama peab tootedisaini, mille puhul ühekordsete plastist joogipakendite plastist korgid jäävad pärast pakendi avamist pakendi külge kinnitatuks. Alates 2025. aastast peavad ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid sisaldama ringlussevõetud plasti.
• Eesti aitab saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki vähendada 2030. aastaks kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50% ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu. Eesti toidujäätmete vältimise kava on Riigi jäätmekava 2023-2028 Lisas 2. Loe edasi toidujäätmetest ja toidujäätmete tekke vältimise võimalustest siit. 

Image

• Tekstiiltootede vastupidavamaks, parandatavaks, korduskasutatavaks ja ringlussevõetavaks muutmise plaani kohta saab lugeda Euroopa Liidu kestliku ja ringse tekstiili strateegiast ja Kliimaministeeriumi veebilehelt. 
• Olmejäätmetest tuleb alates 2025. aastast korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 55% ning aastatel 2030 ja 2035 vastavalt 60% ja 65%.  Nende eesmärkide täitmiseks on Kliimaministeerium algatanud 2023. aastal jäätmereformi. Loe olmejäätmete liigiti kogumisest lähemalt Kliimaministeeriumi veebilehelt ja tutvu jäätmete raamdirektiiviga siin.
• Pakendijäätmetest tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 65% 2025. aastast ja 70% 2030. aastast. Loe pakenditest edasi Kliimaministeeriumi veebilehelt. 
• Uue patareide ja akude ning patarei- ja akujäätmete määruse alusel on keelatud kogutud patarei- ja akujäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine energia eesmärgil. Lisaks peavad tootjad koguma kantavate patareide ja akude jäätmeid 2027. aasta lõpuks 63% ja 2030. aasta lõpuks 73% ning kergtranspordivahendite patarei- ja akujäätmeid 2028. aasta lõpuks 51% ja 2031. aasta lõpuks 61%. Loe edasi ja tutvu täiendavate eesmärkidega siin.
• Vähemalt 70% ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid ja pinnas ning süvenduspinnas) tuleb alates 2020. aastast taaskasutada korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks, muude materjalide asemel. Tutvu jäätmete raamdirektiiviga siin. 
• Prügilasse ei tohi vastu võtta ega ladestada rehve, tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude jäätmeid, sortimata olmejäätmeid ning ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 20%. Alates 2035. aastast ei tohi prügilatesse ladestada enam kui 10% tekkivatest olmejäätmetest. Allikad: Jäätmeseadus ja kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded.
• Materjalide ohutut ringlussevõttu toetab Stockholmi konventsioon, mis keelustab ja piirab kõige ohtlikumate püsivate toksiliste orgaaniliste ühendite tootmist ja kasutamist. Muuhulgas on keelatud ka antud ühendeid sisaldavate jäätmete ringlussevõtt. 

Euroopa Liidu ja Eesti eesmärk on liikuda tõelise ringmajanduse suunas, mis oleks energia- ja ressursisõltumatu, vastupidavam väliste šokkide suhtes ning looduse ja inimeste tervisega arvestav.