Pakendijäätmete kogused on viimastel aastatel vähenenud
2021. aastal tekkis Eesti pakendijäätmeid 150 kilogrammi elaniku kohta ehk kokku 199 588 tonni. Viimastel aastatel on pakendijäätmete kogus langenud ca 2-3% aastas, seda peamiselt klaasi ja plasti osas. Samal ajal kui plastpakendijäätmete kogused on hakanud langema, on paberist ja kartongist pakendijäätmete kogused pigem tõusnud. Seoses ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega, mis peaks piirama ühekordsete plasttoodete tarbimist, võib loota, et selline trend ka jätkub. Osa plastpakendid on asendatud paber-, kartongpakenditega ning laialdasemalt on hakatud kasutama korduskasutuspakendeid. Tekkinud pakendijäätmetest 40% moodustab paber- ja kartong, 25% plast, 18% klaas, 11% puit ja 6% metall.
Alljärgnevalt töölaualt on võimalik uurida statistikat materjalide lõikes valitud aasta kohta nii tekkinud ja ringlusse võetud pakendijäätmete kogusete kui ka eesmärkide saavutamise kohta.