Uudised

2024. aastal omandasid inimtekkelised kliimamuutused uusi mõõtmeid, mille puhul paljude tagajärgede heastamine võtaks aega sadu, kui mitte tuhandeid aastaid.

Kliimaminister Yoko Alender kinnitas määruse, millega võetakse kaitse alla 14 lendorava püsielupaika ning laiendatakse seitsme olemasoleva püsielupaiga piire Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.

Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskusega ehk ECMWF-iga koostöös tegutsev Copernicuse atmosfääriseire teenistus (CAMS) andis välja ülevaate atmosfääri seisundist maailmas 2024/2025. aasta talvel.

Heite vähenemine oli kõige suurem energeetika valdkonnas, kus üleminek taskukohasele taastuvenergiale aitab ka keskkonnakoormust vähendada. Murekohaks on transpordisektori jätkuvalt kõrge heide.

Säästmaks kuusikuid massilisest kahjust, mida tekitavad tüvekahjurid, on aeg alustada kahjuritõrjega, mille esimene faas on kuuse-kooreüraskile asustamiseks püünispuude paika sättimine. Püünispuude langetamine on üks osa efektiivsest kuuse-kooreüraski tõrjest.

17. märtsil Brüsselis toimunud ELi energeetikanõukogu istungi fookuses oli ELi energiajulgeolek, taskukohase energia tagamine ning elutähtsa energiataristu kaitse.

Riigikontrolli avaldatud järelaudit loodusväärtuste kaitsmise korraldamisest käsitleb muu hulgas Rail Balticu hüvitusaladel toimunud soovimatuid raieid eelmise aasta jaanuaris. Probleemi tuvastamise järel sai see teema 2024.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 14. märtsil taotlusvooru, milles saab toetust küsida projektidele, mis aitavad saavutada kliima- ja energiapoliitika eesmärke ja mille põhirahastus kaetakse välisallikatest.

EIS rahastas ligi 2 miljoni euroga andmepõhise aruandluse projekte, mis teevad ettevõtetele lihtsamaks äriprotsesside haldamise ning omavahel ja ka riigiga suhtlemise.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) on välja kuulutanud seitsmenda hinnangutsükli (AR7) koordineerivate juhtivautorite ja toimetajate otsingu.