Uudised

Euroopa Liidu riigid leppisid eile kokku ühised seisukohad looduse taastamise määruse kohta, mis peab veel läbima kolmepoolsed läbirääkimised. Praeguse kokkuleppe järgi tuleb 2030. aastaks taastada 30% aladest, kus asuvad halvas seisus olevate kaitstavate liikide elupaigad ja elupaigatüübid.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam. Sellel on laiaulatuslik mõju sotsiaalmajanduslikule struktuurile ja ökosüsteemidele.

Kliimaministri teadusnõunikuna asub tööle bioloog ja looduskaitseteadlane, professor Aveliina Helm.

Maa-ameti koostatud maavarade koondbilansi andmetel kaevandati Eestis 2022. aastal kadusid arvestamata 10,7 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 16% suurem kui 2021. aastal, kuid 14% väiksem kui 2017-2021 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.

Mai lõpus avastati, et Hiiumaal Õngu rabas on loodushoiutööde tegemise käigus raiutud puid, mille mahavõtmist tööde projekt ette ei näinud. Rikkumise ulatuse esialgsed hinnangud andsid aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.

Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et saabunud soojade ja kuivade ilmade püsimisel võib üraskite teine põlvkond kooruda juba juuni keskel. Seega palume metsaomanikel tõrjega jätkata.

Eestis hakatakse üleujutuste leevenduseks arendama sadeveesüsteeme. Selleks annab Euroopa Liit ligi 25 miljonit eurot toetust.

Keskkonnaameti korraldatud tragimistel eemaldati Peipsi järve 207 asukohast kokku 588 nakkevõrku. Enamik eemaldatud nakkevõrkudest olid niinimetatud hiina võrgud.