Uudised

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutus

Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutus

Rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste, seniste kokkulepete ja tulemuste jälgimise kõrval minnakse COPile eesmärgiga leida koostöövõimalusi üle maailma, seda nii teadus-, äri ja avaliku sektori partnerite vahel. Sel aastal toimub COP29 11.–22.

Tartu Ülikool on algatanud koostöös Keskkonnaagentuuri ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega ulatusliku projekti, mille eesmärk on suurendada Copernicuse kaugseireprogrammi atmosfääriseire teenuse (CAMS) kasutamist ja selle mõju Eestis.

Riik toetab kohalikke omavalitsusi koolidesse sortimisjaamade ostmisel Keskkonnainvesteeringute Keskuse ringmajanduse programmist. Eelmise aasta lõpus avanenud taotlusvooru vastu oli huvi väga suur ja taotluse esitas 22 omavalitsust.

Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.

Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Sel ajal hunte küttida ei tohi.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269  m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

2023. aastal võeti Eestis põhjavett kokku 607 777 m3/d, mida on 41 380 m3/d võrra vähem kui 2022. aastal. Põhjaveevõtu vähenemine tuli põhiliselt kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee arvelt. Kokku juhiti põhjavett ära 479 269  m3/d, mis moodustab ca 79% kogu riigi põhjaveevõtust.

Taristuminister Vladimir Svet saatis kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk on edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust. Reformi läbiviimiseks investeerib Kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.