Uudised

RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.

Eesti veemajanduses on Euroopa Liidu (EL) toetused oluliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid. Kliimaministeeriumi kokku kutsutud veeteenuse juhtrühm peab 2025.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas rahastada Tallinna sadama, Eesti Energia, Utilitase ja Derivaat NH3 rohevesiniku projekte 40,5 miljoni euro ulatuses. Kolm ettevõtet plaanivad koos partneritega rohevesiniku kasutusele võtta transpordisektoris ning üks keemiatööstuses. 

Eesti veemajanduse sektor seisab silmitsi olukorraga, kus Euroopa Liidu (EL) toetused on drastiliselt vähenemas, kuid kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooni kui elutähtsa teenuse jätkumiseks vajab sektor ka edaspidi suuremahulisi investeeringuid.

Kliimaseaduse ettevalmistamisel valitsust, riigikogu, ministeeriume ja huvirühmi nõustav kliimanõukogu valis eilsel koosolekul liikmete ettepanekul nõukogu uueks juhiks Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja, asejuhina jätkab ökoloog ja loodusteadlane, Tartu Ülikooli professor Aveliina Helm.

Rahvusvahelist kliimakonverentsi COP28 võib lugeda oodatust edukamaks - esmakordselt saavutati ülemaailmne üksmeel, et fossiilkütustest loobumine on vajalik ning nende kasutamisest eemaldutakse.

Eile võttis ÜRO Peaassamblee vastu Eesti esitatud resolutsiooni, millega kuulutatakse 20. september ÜRO kalendris maailmakoristuspäevaks. Eestist alguse saanud maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day eestvedajaks on Let’s Do It World MTÜ.