Jahiulukite asurkondade seiret tehakse koostöös jahimeestega, kes koguvad seire algmaterjali: vaatluseid ja bioproove. Lisaks kogutakse infot ulukite tekitatud kahjustuste kohta.
Kogutud andmete analüüsi põhjal annavad Keskkonnaagentuuri spetsialistid hinnangu ulukiasurkondade seisundi muutustele, prognoosivad juurdekasvu ning teevad ettepanekud küttimismahtude suuruse, struktuuri ja ruumilise jaotuse kohta. Analüüsitakse ka asurkondades toimunud muutuste põhjuseid ja rakendatud meetmete mõju ning tehakse vastavad järeldused asurkondade ohjamisel.
Küttimisettepanekute koostamisel võetakse aluseks ulukiasurkondade soodsa seisundi kriteeriumid, püüdes samas tasakaalustatult arvestada ka erinevate sihtrühmade (jahimehed, maaomanikud, looduskaitsjad, laiem avalikkus) huvidega.
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2022.pdf
- Jahiulukite küttimine 2021/2022 jahihooajal.xlsx
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2020.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2019.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018.pdf
ARHIIV
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2016.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2015.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2014.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2013.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2012.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2010.pdf
- Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2009.pdf
- Eesti põdraasurkonna seisundist ja uurimisest. 2008. a küttimisettepanek.pdf
- Ulukite küttimine Eestis 2007. aasta jahihooajal.pdf
Jahistatistika on kättesaadav ka interaktiivselt!