Liigu edasi põhisisu juurde

Talvise ulukijälgede transektloenduse ehk ruutloenduse andmete analüüsid

Analüüsid
Ulukid

Jäljed lumelTalvine ulukijälgede transektloendus ehk ruutloendus loendus põhineb lumelt leitud ulukite jäljeradade registreerimisel kindlatel ruudukujulistel ca 12 kilomeetristel püsimarsruutidel (4 x 3 km).

Metoodika nõuetekohasel täitmisel on tulemuseks konkreetne ajaskaalal muutuv jäljeindeks (loendustransektiga ristuvate jäljeradade arv 1 km loendustransekti kohta), mis võimaldab jälgida piirkondlikke erinevusi ja aastate vahelisi muutusi erinevate ulukiliikide suhtelises asustustiheduses.

Kokku kogutakse ruutloenduste vahendusel infot 21 imetaja- ja 5 linnuliigi kohta. Jälgitavate liikide seas on aga ka mitmed sellised liigid, kelle puhul leitud jäljeindeksid ei peegelda adekvaatselt suhtelisi muutusi liigi asustustiheduses. Kahtlemata on sellisteks liikideks taliuinakut tegevad pruunkaru, mäger ja kährikkoer, kelle jäljeradade esinemine või mitteesinemine sõltub suuresti loenduste läbiviimise ajast ja talveoludest. Samuti ei anna ruutloendus adekvaatset pilti poolveeliste imetajate - kopra, saarma ja mingi levikust ning suhtelisest asustustihedusest. 

Üleriigiliselt on ulukijälgede ruutloendust läbi viidud alates 2006. aastast. Loenduse läbiviijateks on peamiselt jahimehed, kellel on vastavalt jahimaa kasutusõiguse loale kohustus oma kasutuses olevatele jahimaadele märgitud loendusruutudel ruutloendust teostada. 

Siin on toodud ruutloenduse andmete analüüsid aastani 2013. Peale seda on analüüs leitav ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituste aruannetest