Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruanne
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Põhjaveekogumite taseme seire käigus tehti 2022. aastal vaatlusi 253-s seirejaamas, tasememõõtmise sagedus oli 12-365 korda aastas.
Töö eesmärgiks oli kaardistada Räpu jõe valgalal põllumajandusalane tegevus ning anda hinnang veekogu mõjutavale põllumajanduskoormusele. Samuti tuli koostada konkreetsed ja praktikas reaalselt rakendatavad leevendusmeetmed Räpu jõe valgalal põllumajandusliku hajukoormuse mõju vähendamiseks.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kaardistada Selja jõe ning selle lisajõgede ja alates 10 km2 suuruse valgalaga ojade, peakraavide ja kraavide valgalal olevad reostusallikad ja reostuskoormus ning töötada välja võimalikud leevendusmeetmed Selja jõe valgala veekogumite seisundi parandamiseks
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2013 kuni 01.10.2014 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Saadud informatsioon koondati tabelisse (Lisad 1.4 ja 1.5). Informatsiooni kogumiseks kasutati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetuste andmebaasi, Põllumajandusregistrite Keskuse (PRIA) toetuste andmebaasi, Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) ning kohalike...
Töö käigus koguti andmeid ajavahemikus 01.07.2014 kuni 01.10.2015 veekeskkonna seisundit parandavate tegevuste kohta. Käesoleva ülevaate koostamise käigus hinnati kõikide rakendatud tegevuste eesmärgipärasust. Eesmärgipäraseks loeti tegevused, mis vähendasid kogumi seisundit mõjutavat koormust 28. Näiteks loeti eesmärgipäraseks kalapääsu rajamine kogumile kui kogumi alamkoormusena oli toodud VH...
Töö eesmärgiks oli analüüsida poollooduslike koosluste hoolduse mõju päevaliblikate arvukusele ja liigirikkusele.
Kaardikataloogis tutvustatavad ja allalaetavad kaardikihid on valminud 2020. a ELME projekti raames üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise tööna.
IRENES projekti raames loodi kaardikihte ja hinnanguid kogu Eesti kohta, mis on hästi kasutatavad planeerimise eesmärgil.
Arendades läbimõeldult rohelist taristut ehk rohevõrgustikku, saame läbimõeldult ja jätkusuutlikult kasutada loodusväärtusi, mis on aidanud meie inimestel, elusloodusel ja majandusel areneda.