Elektri tootmine põlevkivist kasvatas Eesti CO2 heitkogust
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Kodutarbijate elektri keskmine lõpphind, mis sisaldab kõiki makse ja lõive. Siin kasutatud mõõdiku puhul põhineb hinna arvutus tarbimismahul 2500-4999 kWh aastas (tarbimisklass DC) ning väljendatakse eurodes kilovatt-tunni (€/kWh) kohta.
* Hinnang "tugev positiivne trend või siht saavutatud" tuleneb ENMAK 2035 eesmärgist hoida elektri aasta keskmine lõpphind kõigis tarbija gruppides alla võrdlusriikide (Taani, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Soome) keskmise lõpphinna. Selle tarbijagrupi eesmärk on täidetud.
Elamute ja mitteelamute energiatarve kajastab hoonete lõppenergia tarbimist aastas (TWh), hõlmates kodumajapidamiste ning teenindus- ja avaliku sektori hoonete energiakasutust.
EL ökomärgise juubeliaasta toob Pärnusse, Tartusse, Viljandisse ning Tallinnasse omanäolise ratastel näitus-töötoa Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium toovad Euroopa Liidu ökomärgise juubeliaasta puhul Eestisse omanäolise ökomärgist tutvustava ekspositsiooni. PIRET PÄRNPUU T, 09/08/2022 - 15:50
Kevadel kutsusime Keskkonnaagentuuris kõiki konnapulma! Mitte niisama kontvõõraks, vaid ikka selleks, et teeksite otsereportaaži ning annaksite ka meile teada, kes ja kus „pidutsesid“ ning palju oli pulmalisi. Tegemist on olulise infoga, mis toetab riikliku seire raames tehtud vaatlusi ning aitab koostada koondvaadet Eesti kahepaiksete levikust ning sigimisedukusest.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Põduste jõe kogumi Põduste_2 kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Navesti jõe kogumi Navesti_1 kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja tuua Ahtama jõe kesise ökoloogilise potentsiaali põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust.