Töö eesmärgiks oli välja tuua Navesti jõe kogumi Navesti_1 kesise ökoloogilise seisundi põhjused ning jõe valgalale jäävate koormusallikate osakaalud, kirjeldada nende mõju vähendamise meetmeid ning tõhusust. Lisaks oli eesmärgiks välja selgitada, millised meetmed on sobilikud Navesti jõe kogumi Navesti_1 seisundi, sh hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamiseks ning töötada välja veekogu tervendamise tegevusplaan.
Navesti jõe kogum Navesti_1 on hinnatud tugevasti muudetud veekogumiks (TMV) ning tüüpi 1B- heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega 10–100 km², kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik.
Navesti jõe kogumi Navesti_1 koondseisund on mittevastav morfoloogia tõttu. Kogumi hüdromorfoloogilisele seisundile, aga ka veekvaliteedile avaldab eelkõige mõju selle kasutamine ja hooldus maaparanduseesvooluna. Jõge on kõvasti õgvendatud ning selle sirged ja järsud kaldad on vähendanud selle looduslikku ilmet. Lisaks võivad olla maaparandustööd üheks allikavee vähesuse põhjuseks. Veerežiimile on koormuseks ka suvine veevaegus, mis omakorda on seotud maaparandussüsteemidega.
Navesti_1 veevaegus võib tuleneda looduslikest tingimustest (allikate vähene esinemine) ja/või ulatuslikest melioratsioonitöödest.
Navesti_1 jõelõigu kogu pikkuses sirgeks ja sügavate järskude kallaste vahele kaevatus on vähendanud selle looduslikkust äärmuslikult.
Kogum on veevaene ja looduslähedase olukorra taastumine lootusetu. Praegusel kujul kogumil pigem puudub oluline veemajanduslik väärtus.
Märksõnad: veemajanduskava, vesikonnad, veekogumid, pinnavee seisund, põhjavesi, põllumajandus, loomakasvatus, hajukoormus, reostuskoormus, reostusallikad, reoveepuhastid, koormusallikad, maaparandus, maakasutus, veevõturajatised, tõkestusrajatised, kalastik, riskid, meetmed