Analüüs annab ülevaate Eestis viimase kümne aasta (2010–2020 a.) jooksul toimunud muutustest ja peamistest teguritest, mis on mõjutanud välisõhu kvaliteeti.
Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele.
Töö eesmärk on koondada olemasolevate andmete põhjal üle-eestiline teave maismaa linnustikust.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on kindlaks teha toimeaine kloridasooni ja selle laguprodukti kloridasoon-desfenüüli võimalik keskkonda sattumise teekond.
Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
ELi üheks algatuseks on Copernicuse programm, mis keskendub Maa keskkonna ja atmosfääri põhjalikule jälgimisele ning teabe jagamisele. See ambitsioonikas algatus loodi, et pakkuda teadusuuringuid, innovatsiooni ja teavet, mis aitavad paremini mõista ja kaitsta meie planeeti ning selle ressursse.
Eesti suurema veevõtu moodustab jahutusvesi Ida-Virumaal paiknevate elektrijaamade tarbeks. Mahult järgneb kaevandustest ja karjääridest väljapumbatav kuivendusvesi.