Tervis on inimese kalleim vara, mille puhul pole ükski selgitus liiast. Kuna Eestisse planeeritakse uusi tuuleparke, selgitab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber, mida senised uuringud tuulikute lähedal elamise kohta on näidanud.

Eestis on ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse tase kõrge. Sellest suure osa moodustab aga jäätmete kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhia ja ringmajanduse seisukohast tuleks eelistada korduskasutust ja jäätmete materjalina ringlussevõttu.

Ülevaate andmiseks olemasolevate tuuleparkide kohta saadi rajatud tuulikute andmed Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust ja võimsuste arvutamisel kasutati Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud andmeid

Käesolev uuring annab ülevaate Eestis biomassi põletamisel tekkivates põhja- ja lendtuhkades sisalduvate dibenso-p-dioksiinide, polüklooritud dibensofuraanide ja dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide sisaldustest ning võrdleb nende tuhkade vastavust Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele.

Eestis tekkiva toidujäätmete ja toidukao ning nende tekkepõhjuste uuring viidi läbi kõigis toidutarneahela etappides, sh kodumajapidamistes, toitlustuses, kaubanduses, toidutööstuses ja esmatootmises.

Käesolev segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuringu lõpparuanne esitab lühikokkuvõtte aastatel 2019 ja 2020 läbi viidud üleeestilise sortimisuuringu tulemustest.

Valminud on Kliimaministeeriumi poolt tellitud analüüs elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisvõrgustiku kohta, mille eesmärk oli hinnata kogumise korraldust, tarbijate teavitamist ja teadlikkust, kirjeldada teiste riikide praktikaid ning teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks, mis aitaksid tõsta elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise taset.

Juhis koondab tuuleparkide arendusalade erinevate loodusväärtuste ja keskkonnanäitajate uuringute ja järelseirete metoodikad, et arendajal ja tööde tellijal, pakkumisi tegeval ja töid teostaval eksperdil ning uuringu/seire aruande kooskõlastajal ja hindajal oleks ühtne Eestis kasutatav standard, millest lähtuda.

Kokkuvõte tugineb eelretsenseeritud teaduskirjanduses avaldatule, võimalusel on meetme tõhususele (või sobimatusele) antud ka hinnang. Lisaks on kaasatud meetodeid, mida on soovitatud n-ö hallis kirjanduses (eelretsenseerimata rakendusuuringud) ja mille autorid on valdkonna või liigirühma spetsialistid ning nende pakutud meede on tänaste teadmiste kohaselt asjakohane.