Valitsus astus suure sammu ühekordse plasti kasutamise ohjamiseks
Tänasel istungil kiitis valitsus heaks nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu, mis toob kaasa muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele.
Tänasel istungil kiitis valitsus heaks nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise eelnõu, mis toob kaasa muutusi nii teatud plasttoodete müügi kui ka tarbimise tingimustele.
Raplamaal asuv Matsi-Kärneri tammik ei ole enam looduskaitse all, Saaremaal asuv Lepna tammiku kaitseala laieneb ja muutub looduskaitsealaks.
Vabariigi Valitsuse tänase otsusega volitati energeetika- ja keskkonnaministrit korraldama uut taastuvenergia vähempakkumist, mis hoogustab taastuvenergia arengut ning toob Eestisse uut kodumaist konkurentsivõimelise hinnaga elektritootmist kuni 2 TWh.
Valitsus otsustas anda nõusoleku Rail Balticu raudtee trassikoridori rajamiseks Pärnu maakonnas Luitemaa piirkonnas, rakendades selleks Natura 2000 võrgustikku puudutavat erandit. Otsus võimaldab jätkata raudtee planeeringuga lõigul, mis Riigikohtu 2020. aasta otsusega tühistati.
KMH aruande avalik arutelu toimub 04.06.2026 kell 17.00 Pärnu-Jaagupi Rahvamajas (Pärnu mnt 26, Pärnu-Jaagupi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond) ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams.
Välisõhu seire allprogrammi eesmärk on jälgida kohalikku välisõhu kvaliteeti, õhusaaste levimist üle riigi piiride ning sademete keemilist koostist, prognoosida õhukvaliteedi muutuseid ning analüüsida muutuste põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega.
Välisõhu saastamisega seotud tegevuste aruandluse andmestiku info
Töö käigus analüüsiti Eestis kehtivaid künniseid ja loastatavaid tegevusvaldkondi ning kaardistati olemasoleva süsteemi kitsaskohti.
Eesti on alates 2000. aastast Piiriülese õhusaaste kauglevi Genfi konventsiooni (CLRTAP) kohaselt esitanud andmeid riigi summaarsete ja valdkondlike heitkoguste kohta. Välisõhu saasteainete heitkogused arvutatakse erinevate tegevusalade kohta nii paiksete kui ka hajusheiteallikate lõikes. Peamiste saasteainete heitkogused Eestis on perioodil 1990–2024 vähenenud märkimisväärselt.
Halvenenud õhukvaliteeti peetakse üheks suurimaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks, sest õhusaaste avaldab märkimisväärset mõju rahva tervisele