Eesti Keele Instituut tegi möödunud aastal Keskkonnaametile selge keele auditi ja koolituse. Nüüd tunnustas EKI ametit eeskujuliku selge keele põhimõtete rakendamise eest.
Kõre ehk juttselg-kärnkonn on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks plaanib Keskkonnaamet moodustada kolm uut püsielupaika. Kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb loomakeste paremaks kaitsmiseks muuta, nii ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männiku liivakarjääris.
Kliimaministeerium uuendab koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) erametsanduse toetussüsteemi, et suurendada elurikkust Eesti metsades ja kujundada kliimakindlamaid metsi.
Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS valmis lahendus, mis muudab taastuvenergiat puudutavad keskkonnamõju hindamiste (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded senisest lihtsamini kättesaadavaks ja kasutatavaks.
Peagi on käes koolivaheaeg ning õhus küsimus – mida vaba ajaga peale hakata? RMK kutsub peresid, lapsi ja noori veetma aega looduses – olgu selleks jalutuskäik rabas, piknik lõkkekohas või avastusretk mõnes külastuskeskuses.
Viimase viie aasta jooksul on Keskkonnaameti järelevalve teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille eesmärk on ranna või kalda ehituskeeluvööndi kaitse. Ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu oleme alustanud üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust, kinnitab Keskkonnaameti peadirektor…
Eestis ja teistes Euroopa Liidu (EL) riikides hakkavad kehtima uued põhimõtted, mis aitavad vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid. Jäätmete raamdirektiivi muudatused toovad rõivastele, jalanõudele ja teistele tekstiilitoodetele tootjavastutuse ning sihtarvud toiduraiskamise vähendamiseks.
20. oktoobril algab taas lõheliste kuderahu aeg. See tähendab, et enamikel lõhejõgedel on kalapüük keelatud. Nagu igal aastal, alustavad Keskkonnaameti järelevalveinspektorid koostöös teiste Keskkonnaameti töötajate ja vabatahtlike kalakaitsjatega lõhejõgedel tihendatud kontrollidega.
Augusti lõpust kuni 5. oktoobrini küttisid jahimehed Eestis üle 2000 metssea, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil.
Tänavu puhastatakse selguseta päritolu jäätmetest kokku kolm maatükki kolmes maakonnas: Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Reformimata riigimaale veetud jäätmete ja nendest tekkinud saastuse likvideerimiseks on Keskkonnaameti eelarves 40 tuhat eurot.