Beamline, Baltic Innovation Agency ja Sparkup Tartu Teaduspark ootavad energeetika, ehituse ja kliimakindluse fookusega iduettevõtteid kasulikule infopäevale.
Energeetika- ja keskkonnaminister kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 2026. aasta uuendusraiete pindalaks 8410 hektarit. Otsus põhineb RMK ja Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul, mis võtab arvesse nii metsade jätkusuutlikku majandamist kui ka looduskaitselisi eesmärke.
Energeetikasektori KHG heide hõlmab elektri ja soojuse tootmist ning energiavõrkude käitamisel tekkivaid kasvuhoonegaase. Kasvuhoonegaaside heitkoguseid esitatakse süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2-ekv).
Esitatud vaade põhineb Eesti poliitikakujundamisele suunatud heitkoguste jaotusel ning erineb rahvusvahelise kasvuhoonegaaside aruandluse struktuurist.
Kliimaministeerium avaldas Eesti energiamajanduse arengukava 2035 (ENMAK 2035) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande ja kutsub kõiki huvilisi andma aruandele ja sellega seotud dokumentidele (sh ENMAK 2035) kirjalikku tagasisidet 9. detsembrini.
Kliimaministeeriumi ja energiaturuosaliste koostöös Energiahäkaton 2024, mille keskmes on energiasalvestuse roll juhitavale taastuvenergiale üleminekul.
22.-23. jaanuaril Kliimaministeeriumis toimunud energiasalvestusele keskendunud häkatonil tõdesid osalejad, et taastuvenergiale üleminekul on vaja esmalt eemaldada salvestuse arengut piiravad takistused seadustes. Salvesteid tuleks käsitleda osana elektrisüsteemist ja võrguplaneerimisest, kuna see panustab süsteemi stabiilsusesse ja aitab hoida ära kõrgeid tipuhindu tarbijatele.
Kliimaministeerium korraldab 22.-23. jaanuaril koostöös Eesti Energia, Energiasalve ja teiste turuosalistega häkatoni, mis keskendub elektrisalvestuse rollile 100% taastuvenergia eesmärgi täitmisel. Sündmusele on kutsutud energeetika valdkonna eksperdid Eestist ja välismaalt ning selle raames valmib ühise tööna sisend, mida Kliimaministeerium kasutab elektrisalvestuse edendamiseks sobilike...
Kasvuhoonegaaside 2022. aasta inventuuri esialgsed tulemused näitavad, et tunamullusega võrreldes suurenes Eesti heitkogus 13,9%. Heidet kasvatas eeskätt elektri tootmine põlevkivist, mis energiakriisi ajal aitas rahuldada Balti regiooni elektrivajadusi.
Energiakulutuste osatähtsus kodumajapidamiste kogukulutustes näitab, kui suure osa kodumajapidamiste kogukulutustest moodustavad Eestis keskmiselt kulutused energiale, sh elektri- ja soojusenergiale, gaasile, vedel- ja tahkekütustele ning isiklike transpordivahendite kütustele. Näitaja põhineb kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusel ning väljendab energiakulutuste suhtelist osakaalu kodumajapidamiste eelarves. Näitajat kasutatakse kodumajapidamiste energiakulude koormuse ja selle muutuse hindamiseks ajas, sealhulgas kestliku arenguga kaasnevate energiasüsteemi ja hinnamuutuste sotsiaalse mõju jälgimiseks.