Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.

Vastavalt kliimamuutuste raamkonventsioonile ja Kyoto protokollile on Eesti kohustatud aru andma kasvuhoonegaaside heitkogustest ja sidumisest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ja KP LULUCF valdkondades. Heitkogused ja sidumine tuleb hinnata kõigi süsinikuvoogude, sealhulgas ka puistu varises ja mullas akumuleeruva süsiniku osas.

Eestil on alati olnud metsaga tihe side. Metsad mängivad ühiskonnas olulist rolli, pakkudes meile erinevaid ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi, mistõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu metsade ökoloogilise tasakaalu säilimisele.

30 päeva kaardi väljakutse (#30DayMapChallenge) jõudis ka Keskkonnaportaali. Soomlasest kaardientusiast Topi Tjukanovi ellu kutsutud uute kaartide loomise väljakutse sai alguse Twitteris 2019. aastal ja toimub igal aastal novembris. 2022. aastal Keskkonnaportaalis ilmunud kaardid valmisid Keskkonnaagentuuri kaardientusiastide käe all.

2007. aastal ilmunud bibliograafia annab ülevaate Eesti ühe tuntuima geofüüsiku professor Heino Toominga töödest. Mahukas, enam kui 600 kirjega ülevaade sisaldab nii H. Toominga kirjutatud raamatuid, toimetatud kogumikke, teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid kui ka käsikirju.

Keskkonnaagentuur andis Riigi Ilmateenistuse 100. juubeli puhul välja raamatu: „100 aastat Eesti ilma (teenistust)“.

Ilmanähtusi on Eestis mõõdetud juba 18. sajandi lõpust alates, täpsemalt aastast 1865, mil loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium.

Veekasutus on veekogust või põhjaveekihist vee võtmine, aga ka heitvee veekogusse tagasijuhtimine. Lisaks kuulub selle mõiste alla veekogu kasutamine majanduslikul eesmärgil (nt elektritootmiseks) või muul moel. Vee kasutamist reguleeritakse vee- või kompleksloaga.

Käesolev analüüs keskendub "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030" esimese strateegilise eesmärgi (Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine) mõjunäitajatele.

2019. aastal valminud töö eesmärgiks oli luua metoodika kimalaste seiramiseks, mis võimaldaks koguda informatsiooni erinevate alade ja koosluste kohta.