Kevad 2025 oli pikaaegsest keskmisest (1991-2020) ehk normist soojem. Sademeid jagus enamikus kohtades normist vähem.

Uuringu eesmärk on kaardistada, analüüsida ning anda hinnang Eesti ringmajanduse hetkeolukorrale ning selle alusel selgitada välja potentsiaalikate valdkondade tugevused, probleemid ja sellest tulenevad võimalused (investeerimisvajadused, meetmed ja tegevused) ringmajanduse rakendamiseks Eestis.

2019. a suvel valmis Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring „Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine“. Uuringu tulemusena töötati välja ringmajanduse võimalik seireraamistik ning pakuti välja indikaatorid, mis sobivad ringmajanduse arengu mõõtmiseks Eestis.

Nõukogude sõjaväe poolt rahuaja tingimustes tekitatud keskkonnakahjude analüüs.

Keskkonnaagentuuri maatoimingutel põhinev hinnanguline lisanduv võimsus eri- ja üldplaneeringutes on aprillis kogutud andmete põhjal 2 823 MW, moodustades arendajate poolt esitatud planeeritava võimsuse hinnangust 76,1%.

2025. a looduskaitsekuu alguseks valminud kaardilugu, mis võtab kokku 2024. aastal toimunud muutused looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud objektides.

Töö lähteülesanne nägi ette ihtüoloogiliste uuringute läbiviimise ja rehabilitatsioonimeetmete määratlemise kolmes jõelõigus: 14,4-18,1, 40,3-42,3 ja 44,8-46,7 km suudmest.

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Liivi_21 vooluveekogumi kesise seisundi põhjused. Tingituna 2022. aasta halvast seisundist on tekkinud vajadus Liivi_2 vooluveekogumi veekeskkonna seisundit mõjutavate survetegurite kaardistamiseks koos seisundi parandamise meetmete planeerimisega.

Analüüs annab ülevaate plastijäätmete tekkest ja ringlussevõtust Eestis, plastijäätmete ekspordist ning sortimisest ja ringlussevõtu tehnoloogiatest.

Riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemused viitavad, et mitmete näitajate osas jätkub pikaajaline paranemise trend, samas mitmetes valdkondades on siiski täheldada ka keskkonnariskide suurenemist.