Kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Sõjad ja keskkonnakahju“
Jutuks tuleb, mil moel saadakse ülevaade sõjakollete keskkonnakahjudest ja kuidas mõjutab muutuv kliima riikide kaitsestrateegiaid.
Jutuks tuleb, mil moel saadakse ülevaade sõjakollete keskkonnakahjudest ja kuidas mõjutab muutuv kliima riikide kaitsestrateegiaid.
5. veebruaril toimub Tartu Ülikoolis sümpoosion „Pärandniidud Euroopa põllumajandusmaastikus: taimed, tolmeldajad ja inimesed muutuste tuules“. Kõneldakse teguritest, mis mõjutavad nende koosluste taimede ja tolmeldajate vahelisi suhteid, ning maakasutajate rollist nende elupaikade püsimajäämisel
Aasta lõpus, mil tehakse kokkuvõtteid ja plaane uueks aastaks, on hea meenutada, et keskkonnaseire on pidev töö. Ka pühade ajal kogume andmeid, mis aitavad mõista looduses toimuvat.
Alates 5. jaanuarist 2026 saab veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks esitada taotlus Keskkonnaametile ainult keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Taotluse saab edastada e-posti teel või tavapostiga kuni 4. jaanuarini (k.a).
Analüüs annab vastuse, kui suured käitlusvõimsused (eelkõige ringlussevõtt) on meil erinevate suuremate jäätmeliikide osas olemas ja kui suur võimekuse osa on meil puudu. Info on vajalik planeerimaks meetmeid ja vahendeid riigi jäätmekavas, sh erinevate toetusmeetmete suunamist.
Klaaspindade tõttu hukkuvate linnuliikide ja õnnetuspiirkondade kaardistamine, kogudes andmeid teadustööks ja tõstes teadlikkust kokkupõrgete ennetamiseks.
Meteoroloogilise seire eesmärk on koguda ilmavaatlusandmeid, mida kasutatakse igapäevaselt ilmaprognooside ja hoiatuste koostamisel nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on andmed olulised kliimauuringute, kliimanormide ja kliimastsenaariumite koostamise jaoks.
Eesti riikliku keskkonnaseire aruandluse põhjal tehakse iga-aastaselt kokkuvõtteid seiretulemustest. Nende väljaannete ja ülevaadetega esitatakse keskkonnaseisundit ja selle muutusi iseloomustavaid andmeid ja suundumusi ning mõtestatakse nende põhjuseid.
Detsember tõi kaasa palju erakordset. Looduses nähti väga haruldasi haldjajuukseid ja ka kukeseeni, jõulude ajal isegi rästikut ja sookurgi. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 2,4 kraadi (norm -1,0 kraadi), mis annab pikas andmereas soojuselt 6.–7. koha. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 10. detsembril Heltermaal 9,3 kraadi. Kuu keskpaigast hakkas õhutemperatuur langema ning minimaalseks...
Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane, kohati madalam (norm -4,7..-0,3°C). Sademeid on normi piires (norm 38..61 mm).