Eesti looduskaitse 110. aastapäevale pühendatud ülevaate eesmärgiks on muuhulgas looduskaitses seatud sihtide analüüs ning elurikkuse säilimiseks kavandatud tulevikusuundumiste kirjeldamine.
Pinnavee seisundi üle peetakse arvestust pinnaveekogumite kaupa.
Eesti looduskaitse statistika andmed on nüüdsest kantud interaktiivsetele graafikutele ja kaartidele. Interaktiivne sisu võimaldab vaadata igapäevaselt uuenevaid kaitstavate alade statistilisi näitajaid maakondade, kohalike omavalitsuste ja kaitstavate objektide tüüpide kaupa.
Kaugseireandmed koos masinõppe meetoditega pakuvad laialdasi võimalusi loodusdirektiivi metsaelupaikade kaardistamisel.
Keskkonnaportaali kaardirakenduses on avalikustatud tänapäevase kõrgusmudeli alusel modelleeritud valglate ja vesikondade kaardikihid. Teadmine, kui suur ja milline on veekogude toiteala ehk valgla, on nende kaitseks, haldamiseks ja teaduslikuks uurimiseks ülioluline, sest valglast sõltub, kui palju vett veekogusse jõuab ja milline see vesi on.
2022. aastal läbiviidud töö eesmärk oli ajakohastada keskkonnaministri määrusega kinnitatud oluliste allika- ja karsitalade nimekirja, korrigeerida piire ning vajadusel täiendada nimekirja. Lisaks kontrollida ja kaardistada nimetatud alade piiridesse jäävad allikad, karstivormid ja karstijärvikud.