Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.
Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.
Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks.
Veemajanduskava ehk vete terviseplaani eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.
Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused. Lähiaastate jooksul ei ole oodata leviku aeglustumist. Seetõttu tuleb suurt tähelepanu pöörata kuuse ja kuuse segapuistute tervislikule seisundile. Varajaselt tuvastatud üraskikahjustuse korral, kui puit pole veel kuivanud, saab seda võtta kasutusele kestustoodete valmistamiseks...
3. septembril tutvustati Kliimaministeeriumis Eesti merealale planeeritud nutipoide võrgustiku kahe alusuuringu tulemusi. Täpsemalt esitleti innovatsioonifondi rahastatud projekti Merehunt ja Interregi EstLat programmi rahastatud projekti GORSMART pilootprojektide vahetulemusi ning viidi läbi ka turukonsultatsioon projekti hankes osavõtust huvitunud osapooltele.
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) avas 8. septembril looduskaitse programmi taotlusvooru. Voorust saab toetust põllumajandusliku mitmekesisuse, tolmeldajate ning ranniku ja kalda kaitsega seotud uuringuteks. Samuti toetatakse võõrliikide tõrjet ja kaitsealuste loomade rehabilitatsiooni.