Maa-ametil valmis 2023. aasta digitaalne Eesti põhikaart
Eesti põhikaart 1:10 000 on kõige detailsem (mõõtkavadetailsus 1:5 000 - 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart.
Eesti põhikaart 1:10 000 on kõige detailsem (mõõtkavadetailsus 1:5 000 - 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev suuremõõtkavaline digitaalne topograafiline kaart.
Suurkiskjate seiret korraldab Eestis Keskkonnaagentuur, kes annab oma blogis ülevaate suurkiskjate seire olemusest ja kummutab mitmeid väärarusaamu.
KIK (Keskkonnainvesteeringute Keskus) avab eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetuse taotluste vastuvõtu 16. jaanuaril kell 10. Taotlusvooru eelarve on ligikaudu 800 tuhat eurot.
Sellest aastast saab metsa kirjeldavaid andmeid metsaregistrisse esitada sinult erametsaomaniku kinnitusel. See on järjekordne samm, kaitsmaks metsaomanikke müügisurve eest.
Talvised ilmad on tagasi ja püsivad miinuskraadid hakkavad järjest enam katma veekogusid jääga. Igal tööpäeval kannab Keskkonnaagentuur jääkaardile Eesti merealade jääolukorra muutused, sinna jõuab ka jäämurdjate info ja Transpordiameti navigatsiooninõuded. Valminud jääkaarte saab jälgida interaktiivsel veebirakendusel. Loe jääkaartidest rohkem Keskkonnaagentuuri blogist.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas välja hanke ajakirja Eesti Mets väljaandmiseks. Kvartaliajakirja väljaandmise leping sõlmitakse kaheks aastaks võimalusega seda veel kaheks aastaks pikendada.
Viimaste aastate pikk kasvuperiood ja põuad on Eestis põhjustanud erakordselt suure üraskite leviku ja kahjustused. Lähiaastate jooksul ei ole oodata leviku aeglustumist. Seetõttu tuleb suurt tähelepanu pöörata kuuse ja kuuse segapuistute tervislikule seisundile. Varajaselt tuvastatud üraskikahjustuse korral, kui puit pole veel kuivanud, saab seda võtta kasutusele kestustoodete valmistamiseks...
31.01.2023 lõppeb avalik elektrooniline enampakkumine riigivara võõrandamiseks Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas
2022. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 22009 pilv-maa välku. See on 21% vähem kui perioodi 2005-2021 keskmine. Võrreldes viimase kolme aastaga oli 2022. aastal äikest ligi kolmandiku võrra vähem.
Analüüsides antakse ülevaade erinevate aastate äikesehooaegadest. Ära on toodud välkude jaotus kuude kaupa, välgulöökide päevane ning ruumiline jaotus ja võrdlus varasemate aastatega.