Eesti asub suhteliselt veerohkes piirkonnas, kus keskmine aastane sademete hulk on 600–750 mm, millest ligikaudu 50% moodustab äravool. Eesti veevarud koosnevad peamiselt pinnaveest (jõed, järved ja rannikualad) ning põhjaveest.

UUS KESKKONNAPORTAALIS! Keskkonnaülevaade on väljaanne Eesti keskkonnaseisundist ja keskkonnale avaldatavast survest.

Reaalne olukord Eestis on selline, et aastal 1985 valitud kümnest geenireservimetsast (3500 ha) on vaid osa riigi omandis ja sellestki on olulisele osale kehtestatud erineva rangusega kaitserežiim.

Muudatusettepanekute üldiseks eesmärgiks on vähendada Metsaseaduses ja Metsa majandamise eeskirjas fikseeritud piiranguid.

Käesolev aruanne sisaldab mahuküpsuse ja kasumiküpsusega seotud analüüse. Lisaks antakse lühiülevaade mõningatest metsa majandamise ja süsiniku sidumisega seotud välismaistest teadustöödest.

Metsaseadus kehtestab omaniku kohustused metsa majandamisel, sh kohustuse jälgida metsa seisundit, kaitsta metsa kahjurite ja haiguste eest.

Ajavahemikul 2010 – 2013 arvele võetud kahjustatud metsaalade hulgas on pindalaliselt kõige suuremad tuuleheite ja tuulemurru kahjustused.

Puistupõhine metsanduse kavandamine tähendab puistute mitmekesisuse tegelikku arvestamist nii metsanduslike tegevuste kavandamisel kui ülevaadete koostamisel ja statistikas.

Aruanne kirjeldab ja analüüsib varem avaldatud uurimuste põhjal raiesmike suuruse mõju: metsade uuenemisele ja uuendamisele; metsade elurikkusele; metsamajandamise tulususele.