-
Sõraliste puhul on läbi aastakümnete küttimismahtude üle otsustamisel kasutatud jahipiirkonna kasutajate poolt antavaid hinnanguid populatsioonide talvisele arvukusele. Alates aastast 2006 on kasutusel ka talvise ruutloenduse käigus loendatud jäljeridadest arvutatud jäljeindeksid (alates aastast 2011 on need arvutatud korrigeerituna jäljeradade võimaliku maksimaalse vanuse suhtes). Alates 2015. aastast viiakse üle Eesti paiknevatel seirealadel läbi hirvlaste pabulahunnikute loenduseid, mille tulemusena leitavad pabulaindeksid aitavad senisest märksa kõrgema usaldusväärsusega tuvastada hirvlaste arvukuses toimuvaid muutuseid.
Järgnevatel graafikutel on küttimisandmete kõrval esitatud ka jahipiirkonna kasutajate poolt antavad koondhinnangud populatsiooni talvisele asurkonna suurusele ja ka Keskkonnaagentuuri poolt paljude erinevate näitajate (pabulaindeks, jäljeindeks, küttimisandmed, asurkonna sooline ja vanuseline struktuur ning juurdekasv) alusel hinnatud jahihooaja järgne talvine asurkonna suurus.
Erandiks on metskits, kelle arvukust jahipiirkonna kasutajad on läbi aastakümnete tugevasti (keskmiselt 2,5-3,5 korda) alahinnanud, mistõttu tema arvukuse muutuste kirjeldamiseks esitame jäljeindeksi.
Metssiga võib suvel kohata niisketes leht- ja segametsades, talvel tiheda alustaimestikuga kuusikutes.
Metssea arvukuses on 2014 aastal Eestisse jõudnud sigade Aafrika katku (SAK) tõttu toimunud väga suured muutused. Kui 2014 ja 2015 aasta küündis metssea asurkonna talvine suurus kindlasti üle 30 000 isendi, siis 2018. aasta alguseks langes arvukus 5-6 korda. Koos katku laialdasema leviku taandumisega pöördus arvukus taas kiirele tõusule ning 2021. aasta alguseks küündis jahihooaja järgne asurkonna suurus juba 12 000-13 000 isendi tasemele. Koos arvukuse kasvuga suurenesid ka küttimismahud. 2024. jahihooajal kütiti Eestis kokku 15 546 metssiga ning jahihooaja lõppedes ulatus metssea asurkonna suurus ligi 18 500 isendi tasemel. 2024. aastal sagenesid taas SAKi leiud ning järgnenud 2025. aasta jooksu SAK viiruse levik metssigade seas suurenes kiiresti ning kahjuks jõudis viirus 2025. suvel ja sügisehakul terves reas farmides ka kodusigadeni. 2025. jahihooajal kütiti Eestis kokku 16 870 metssiga. Metssigade arvukuse ja SAKi leviku piiramiseks 2025. jahihooajaks Keskkonnaameti poolt määratud küttimismahuga võrreldes oli küttimistulemus ligi 3000 metssea võrra väiksem ja seda peamiselt SAKi levikuga kaasnenud suure metssigade suremuse ja kiire arvukuse languse tõttu Kesk- ja Lõuna-Eesti maakondades. Metssea üldarvukust Eestis võib 2025. jahiaasta lõpu seisuga hinnata ligi 12 tuhandele isendile. Võrreldes aastataguse ajaga oli arvukus vähemalt kolmandiku võrra langenud, sealjuures Mandri-Eestis oli arvukus SAKi viiruse laialdase leviku tõttu langenud umbes kaks korda.
Metssea arvukushinnangud ja küttimismahud.
Põdra elupaigaks on nii jõgede-, järvede-, sooderikkad suuremad metsaalad kui ka noorendikud ja võsastikud. Sageli võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades.
Jahipiirkonna kasutajate koondhinnang andis põdra arvukuseks 2025. aastal 7760 ja 2026. aastal 7880 isendit. Üle Eesti paiknevatel erineval seirealal (51) läbi viidud pabulaloenduse tulemused viitavad aga selgelt ligi 30% võrra kõrgemale põtrade üldarvukusele, mis on viimaste aastate küttimistulemusi ja põdraasurkonna juurdekasvu võimet silmas pidades oluliselt realistlikum. Erinevate näitajate alusel hindas Keskkonnaagentuur põdra asurkonna suuruseks 2026. aasta alguses 10 000 - 11 000 isendit. Põdra üldarvukus on ligilähedaselt samal mõõdukal tasemel püsinud juba mitu aastat. 2024. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 3551 ja 2025. aasta jahihooajal 3268 põtra.
Põdra arvukushinnangud ja küttimismahud.
Punahirv elab lagendikega vahelduvas alusmetsarohkes lehtpuu-segametsas, raiesmikel, sageli põldudel ja heinamaadel.
Jahipiirkondade kasutajate hinnangute summa andis punahirve arvukus Eestis 2025. aasta talve lõpuks ligi 6219 isendit. Arvestades erinevates näitajates toimunud muutustega, viimastel aastatel kütitud hirvede arvu ja asurkonna juurdekasvuga oli asurkonna reaalne suurus sellest numbrist siiski ligi kaks korda kõrgem 12 000 - 13 000 isendit. Lõviosa (2/3) Eesti punahirvedest elutseb saartel.
2025. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 3962 punahirve, eelneval 2024. aastal 3645 ja 2023. aastal 3607. 2025. aastal tehti järjekordne hirvede küttimisrekord Saaremaal ja Mandri-Eestis. Hiiumaal kütiti hirvi veidi vähem kui kolmel eelneval jahihooajal.
Punahirve arvukushinnangud ja küttimismahud.
Metskits eelistab elupaigana mosaiikset kultuurmaastikku (põldudevahelised metsatukad, metsaservad) ja väldib suuri metsi.
Metskitse arvukus langes järsult 2010. ja 2011. aasta lumerohkete talvede järel. Sellega langes viimase kolmekümne aasta madalaimale tasemele ka kütitud metskitsede arv. Madalseisule järgnenud metskitse asurkonna jaoks soodsate talvede (soojad ja lumevaesed) ning madala kisklussurve (küttimine+kiskjad) toel pöördus metskitse arvukus kiirele tõusule. Alates 2022. aastast on metskitse arvukus võrreldes mitme eelneva aastaga Mandri-Eestis oluliselt langenud. Saare- ja Hiiumaal suuri muutusi arvukuses toimunud ei ole. Tuginedes seireandmetele ja tänastele teadmistele metskitse asurkonna juurdekasvu võimest ja suremusmääradest, võib metskitse üldarvukust 2025 jahihooaja lõpus hinnata u 55 000 – 65 000 isendile. Möödunud 2025 jahihooajal kütiti Eestis kokku 3307 metskitse, neis omakorda ~64% Saare ja Hiiu maakonnas. Aasta varem kütiti Eestis kokku 5488 metskitse. Arvestades jätkuvalt suure kisklussurvega ja ka 2025/2026 hooajal mõningal määral jätkunud arvukuse langusega Mandri-Eestis, soovitame jahimeestel metskitsi Mandri-Eestis 2026. aasta jahihooajal mitte küttida.
-
Metskitse jäljeindeks ja küttimismahud.
-
Hirvlaste ja metssea pabulaindeks 2015–2025.