Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine. Hüvitamine toimub looduskaitseseaduses ja keskkonnaministri määruses sätestatud korra järgi. Kahjustustega seonduva üle peab arvestust ja hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.
Suurkiskjakahjud
Suurkiskjate tekitatud kahjustused (näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, kahjustatud mesitaru) hüvitatakse kahjusaajale kuni 100% ulatuses, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahjude vältimiseks tehtud otsesed kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas. Kahjude vähendamine on üks eesmärk ka suurkiskjate kaitse ja ohjamiskavas 2022-2031.
Hundikahjujuhtumite ja murtud kariloomade (veised, lambad) arv ning kahjustatud mesitarude arv aastatel 2007–2023.
- Täpsemad suurkiskjakahjude andmed viimases Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused aruandes
Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele oli senise perioodi suurim 2021. aastal, mil Keskkonnaamet registreeris 790 karude poolt rüüstatud mesitaru. Järgneval kahel aastal on karude tekitatud kahjud mesindusele olnud õnneks oluliselt väiksemad. 2022. aastal oli kahjustatud mesitarude arv 364 ja 2023. aastal 343. Kõige rohkem karude poolt rüüstatud mesitarusid registreeriti 2023. aastal Järva- ja Viljandimaal.
Kevadiste mesilakahjustuste hulk sõltub suurel määral kevade ilmastikust, mis määrab karude loodusliku toidubaasi. Seetõttu ei saa kevadisi rünnakuid mesilatele seostada alati probleemsete karudega ning küttimise suunamisel tuleks arvesse võtta just hilisemaid, taimekasvuperioodil tekkinud kahjustusi.
Lisaks mesilakahjustustele hinnatakse ja kompenseeritakse omanikule riigi poolt karu tekitatud kahjustused kariloomadele ja silopallidele. Kui kariloomade murdmist karu poolt juhtub meil harva, siis lõhutud silorullide kogused on võrreldavad mesitarude omadega. 2023. aastal registreeris Keskkonnaamet 1260 karude poolt lõhutud silopalli. Sellest suurem on karude poolt lõhutud silopallide arv olnud vaid 2021. aastal, mil registreeriti 1461 lõhutud silopalli.
Koos hundi arvukuse tõusuga viimase veerandsaja kõrgeimale tasemele, tõusis Keskkonnaameti andmetel 2023. aastal kümnendi kõrgeimale tasemele ka huntide poolt murtud kariloomade arv. Kokku registreeris Keskkonnaamet 2023. aastal 1411 huntide poolt murtud lammast ja 25 veist. Juba viiendat aastat järjest oli murtud kariloomade arv kõrgeim Raplamaal, oluliselt suurenesid kahjustused ka Põlva, Pärnu, Viljandi, Valga ja Võru maakondades. Täielikult puudusid huntide tekitatud kahjud Saare ja Hiiu maakonnas. Akteeritud koerte murdmise juhtumeid oli 2023. aastal 14, aasta varem oli selliseid juhtumeid 16.
Hundikahju Karisöödil. Foto: Keskkonnaamet.
Põdrakahjustused okaspuudel
Koos põdra arvukuse kasvuga suurenevad ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustuste ulatus on piirkonniti ja aastati erinev. Kahjustustest hoidumisel on suur roll põdra mõõduka asustustiheduse säilitamisel.
Põdra tekitatud värskete kahjustuste dünaamika hindamiseks seirab Keskkonnaagentuur kevaditi seirealadel, juhuslikult valitud põdrale toitumiseks atraktiivsetes 5–15 aastastes männinoorendikes ja 30–60 aastastes kuusikutes värskeid ehk viimase talve jooksul tekitatud puude vigastusi.
Kahjustatud okaspuude osakaalud seirealadel.
- Täpsemad põdrakahjustuste andmed viimases Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused aruandes
2024. a seire käigus läbi vaadatud 1021 männinoorendikus esines värskeid, põtrade poolt viimasel talvel tekitatud, vigastusi 5,4% uuritud mändidest ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kahjustusi 3,6%-l uuritud mändidest. Kõikide seiratud männinoorendike kokkuvõttes esines põtrade tekitatud värskeid toitumisjälgi ligi 14% võrra vähem kui eelneval aastal. Maakondade võrdluses kõige enam kahjustatud mände kohati Rapla-, Saare- ja Järvamaa proovitükkidel.
Värskete vigastustega mändidega proovitükkide osakaal kõikidest 2024. aastal vaadatud proovitükkidest oli 38,8% (2023. aastal 45,3 2022. aastal 48,4 ja 2021. aastal 49,1%), sealjuures oluliste uute vigastustega mände täheldati 31,0% (2023. aastal 37,0%, 2022.aastal 41,9% ja 2021. aastal 41,8,3%) vaadeldud proovitükkidest.
Värskeid põtrade poolt vigastatud kuuski keskealistes 30-60 aastastes kuusikutes (568 proovitükki) esines 2024. aasta kevadel vähem kui eelneval viiel aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Rapla- ja Ida-Virumaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokku võttes esines värskeid vigastusi 0,2%-l, sealjuures värskeid olulisi vigastusi 0,15%-l seiratud kuuskedest. Seega olid põdrad viimasel aastal kahjustusi tekitanud kahele kuusele tuhandest.
Siinkohal tuleb tähele panna, et metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele ei saa üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest. Olulist mõju kahjustuste kujunemisele avaldavad kindlasti ka piirkonnas läbiviidud metsaraied ning rakendatud metsahooldusvõtted. Kahjustuste ohu puhul võiks nii mõnelgi juhul olulist abi olla raiete kaalutletud edasilükkamisest ja madalamast/turvalisemast raiekraadist noorendike valgustamisel.