Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine. Hüvitamine toimub looduskaitseseaduses ja keskkonnaministri määruses sätestatud korra järgi. Kahjustustega seonduva üle peab arvestust ja hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.
Suurkiskjakahjud
Suurkiskjate tekitatud kahjustused (näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, kahjustatud mesitaru) hüvitatakse kahjusaajale kuni 100% ulatuses, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahjude vältimiseks tehtud otsesed kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas. Kahjude vähendamine on üks eesmärk ka suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas aastateks 2012–2021.
Hundikahjujuhtumite ja murtud kariloomade (veised, lambad) arv ning kahjustatud mesitarude arv aastatel 2007–2021.
Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele oli 2021. aastal senise seireperioodi suurim. Kokku registreeris Keskkonnaamet möödunud aastal 790 karude poolt rüüstatud mesitaru, 2020. aastal 511 ja 2019. aastal 429. Viimase aastakümne kõrgeimad kahjumäärad registreeriti Harju-, Järva-, Põlva-, Pärnu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal. Karude poolt puutumata ei jäänud mesilad üheski Mandri-Eesti maakondades.
Kevadiste mesilakahjustuste hulk sõltub suurel määral kevade ilmastikust, mis määrab karude loodusliku toidubaasi. Seetõttu ei saa kevadisi rünnakuid mesilatele seostada alati probleemsete karudega ning küttimise suunamisel tuleks arvesse võtta just hilisemaid, taimekasvuperioodil tekkinud kahjustusi.
Kui 2020. aastal oli huntide tekitatud kahjustuste arv oli viimase kümnendi kõrgeimal tasemel, siis 2021. aastal kahanes see kümnendi madalaimale tasemele. 2021. aastal registreeris Keskkonnaamet 110 murdmisjuhtu, mille käigus murdsid hundid 481 lammast ja 22 veist. Võrdluseks 2020 aastal registreeriti 242 murdmisjuhtu, mille käidus murdsid hundid 1326 lammast ja 44 veist. Kõige rohkem kahjustusi oli nii 2020 kui 2021 aastal Raplamaal ja suures osas ühtedes ja samades lambafarmides.
Hundikahju Karisöödil. Foto: Keskkonnaamet.
Põdrakahjustused okaspuudel
Koos põdra arvukuse kasvuga suurenevad ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustuste ulatus on piirkonniti ja aastati erinev. Kahjustustest hoidumisel on suur roll põdra mõõduka asustustiheduse säilitamisel.
Põdra tekitatud värskete kahjustuste dünaamika hindamiseks seirab Keskkonnaagentuur kevaditi seirealadel, juhuslikult valitud põdrale toitumiseks atraktiivsetes 5–15 aastastes männinoorendikes ja 30–60 aastastes kuusikutes värskeid ehk viimase talve jooksul tekitatud puude vigastusi.
Kahjustatud okaspuude osakaalud seirealadel.
2022. a seire käigus läbi vaadatud 946 männinoorendikus esines värskeid, põtrade poolt viimasel talvel tekitatud, vigastusi 7,0% uuritud mändidest ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kahjustusi 4,2%-l uuritud mändidest. Kõikide seiratud männinoorendike kokkuvõttes esines põtrade tekitatud värskeid toitumisjälgi sama palju kui eelneval aastal. Maakondade võrdluses kõige enam kahjustatud mände kohati Saare-, Rapla-, Lääne- ja Pärnumaa proovitükkidel..
Värskete vigastustega mändidega proovitükkide osakaal kõikidest 2022. aastal vaadatud proovitükkidest oli 48,4% (2021. aastal 49,1%, 2020. aastal 26,8% ja 2019. aastal 45,4%), sealjuures oluliste uute vigastustega mände täheldati 41,9% (2021. aastal 41,8,3% ja 2020. aastal 20,8% ja 2019. aastal 37,4%) vaadeldud proovitükkidest.
Värskeid põtrade poolt vigastatud kuuski keskealistes 30-60 aastastes kuusikutes esines 2022. aasta kevadel märksa enam kui eelneval kümnel aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Saare- Ja Ida-Virumaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokku võttes esines värskeid vigastusi 0,59%-l, sealjuures värskeid olulisi vigastusi 0,26%-l seiratud kuuskedest. Seega olid põdrad viimasel aastal kahjustusi tekitanud kuule kuusele tuhandest.
Siinkohal tuleb tähele panna, et metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele ei saa üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest. Olulist mõju kahjustuste kujunemisele avaldavad kindlasti ka piirkonnas läbiviidud metsaraied ning rakendatud metsahooldusvõtted. Kahjustuste ohu puhul võiks nii mõnelgi juhul olulist abi olla raiete kaalutletud edasilükkamisest ja madalamast/turvalisemast raiekraadist noorendike valgustamisel.