Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine. Hüvitamine toimub looduskaitseseaduses ja keskkonnaministri määruses sätestatud korra järgi. Kahjustustega seonduva üle peab arvestust ja hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.
Suurkiskjakahjud
Suurkiskjate tekitatud kahjustused (näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, kahjustatud mesitaru) hüvitatakse kahjusaajale kuni 100% ulatuses, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahjude vältimiseks tehtud otsesed kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas. Kahjude vähendamine on üks eesmärk ka suurkiskjate kaitse ja ohjamiskavas 2022-2031.
2024. aasta kevadel jõustusid muudatused kahjude kompenseerimise õigusliku raamistiku osas, kus korduvkahjustuste korral kasvab proportsionaalselt omavastutuse määr ning alates neljandast juhtumist riik enam tekkinud kahju ei kompenseeri.
Hundikahjujuhtumite ja murtud kariloomade (veised, lambad) arv ning kahjustatud mesitarude arv aastatel 2007–2024.
- Täpsemad suurkiskjakahjude andmed viimases Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused aruandes
Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele oli senise perioodi suurim 2021. aastal, mil Keskkonnaamet registreeris 790 karude poolt rüüstatud mesitaru. Järgneval kahel aastal on karude tekitatud kahjud mesindusele olnud õnneks oluliselt väiksemad. 2022. aastal oli kahjustatud mesitarude arv 364, 2023. aastal 343 ja 2024. aastal 482. Enim kahjustusi oli 2024. aastal Jõgeva-, Tartu- ja Järvamaal ning arvestataval hulgal on see kasvanud ka Rapla- ja Võrumaal.
Kevadiste mesilakahjustuste hulk sõltub suurel määral kevade ilmastikust, mis määrab karude loodusliku toidubaasi. Seetõttu ei saa kevadisi rünnakuid mesilatele seostada alati probleemsete karudega ning küttimise suunamisel tuleks arvesse võtta just hilisemaid, taimekasvuperioodil tekkinud kahjustusi.
Lisaks mesilakahjustustele hinnatakse ja kompenseeritakse omanikule riigi poolt karu tekitatud kahjustused kariloomadele ja silopallidele. Kui kariloomade murdmist karu poolt juhtub meil väga harva, siis lõhutud silorullide kogused on kasvanud jõudsalt ning ületavad (üksikobjektide hulka arvestades) juba kordades mesilate rüüsteid. 2024. aastal registreeris Keskkonnaamet 1674 karude poolt lõhutud silopalli.
Koos hundi arvukuse tõusuga viimase veerandsaja kõrgeimale tasemele, tõusis Keskkonnaameti andmetel 2023. aastal kümnendi kõrgeimale tasemele ka huntide poolt murtud kariloomade arv. Kokku registreeris Keskkonnaamet 2023. aastal 1411 huntide poolt murtud lammast ja 25 veist. Koos hundi arvukuse langusega vähenes 2024. aastal ka kahjustusjuhtumite ja murtud kariloomade arv, mis oli üsna lähedal viimase kümnendi keskmisele tasemele. Kokku registreeris Keskkonnaamet 2024. aastal 781 huntide poolt murtud lammast ja 56 veist.
Suurim arv rünnakuid kari- või koduloomadele toimus Viljandimaal, kus oli suurim ka hundipesakondade arv. Enim kariloomi murti aga Pärnu- ja Raplamaal.
Põdrakahjustused okaspuudel
Koos põdra arvukuse kasvuga suurenevad ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustuste ulatus on piirkonniti ja aastati erinev. Kahjustustest hoidumisel on suur roll põdra mõõduka asustustiheduse säilitamisel.
Põdra tekitatud värskete kahjustuste dünaamika hindamiseks seirab Keskkonnaagentuur kevaditi seirealadel, juhuslikult valitud põdrale toitumiseks atraktiivsetes 5–15 aastastes männinoorendikes ja 30–60 aastastes kuusikutes värskeid ehk viimase talve jooksul tekitatud puude vigastusi.
Kahjustatud okaspuude osakaalud seirealadel.
- Täpsemad põdrakahjustuste andmed viimases Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused aruandes
2025. aasta kevadel põdrakahjustuste seire käigus läbi vaadatud 1028-s männinoorendikus (5-15- aastased) esines värskeid, põtrade poolt viimasel talvel tekitatud vigastusi 4,2%-l ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kahjustusi 2,4%-l uuritud mändidest. Kõikide seiratud männinoorendike kokkuvõttes esines põtrade tekitatud värskeid toitumisjälgi 22% võrra vähem kui eelmisel aastal. Maakondade võrdluses kõige enam kahjustatud mände kohati Saare- ja Ida-Viru maakonna proovitükkidel.
Värskete vigastustega mände esines 2025. aastal 37,7%-l kõigist läbi vaadatud proovitükkidest (2024. aastal 38,8%; 2023. aastal 45%; 2022. aastal 48,4%, 2021. aastal 49,1%), sealjuures oluliste uue vigastustega mände täheldati 29,9%-l (2024. aastal 31,0%-l, 2023. aastal 37,0%-l, 2022. aastal 41,9%-l) vaadeldud proovitükkidest.
Värskeid põtrade poolt vigastatud kuuski keskealistes 30-50 aastastes kuusikutes (539 proovitükki) esines 2025. aasta kevadel enam-vähem sama palju kui 2024. aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Lääne-Viru-, Rapla- ja Ida-Virumaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokku võttes esines värskeid vigastusi 0,23%-l, sealjuures värskeid olulisi vigastusi 0,17%-l seiratud kuuskedest. Seega olid põdrad viimasel aastal kahjustusi tekitanud kahele kuusele tuhandest.
Siinkohal tuleb tähele panna, et metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele ei saa üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest. Olulist mõju kahjustuste kujunemisele avaldavad kindlasti ka piirkonnas läbiviidud metsaraied ning rakendatud metsahooldusvõtted. Kahjustuste ohu puhul võiks nii mõnelgi juhul olulist abi olla raiete kaalutletud edasilükkamisest ja madalamast/turvalisemast raiekraadist noorendike valgustamisel.