Eestis hüvitatakse looduskaitseliselt oluliste loomaliikide tekitatud kahjustused ja kahjude ennetamiseks tehtud kulutused. Selle looduskaitselise meetme eesmärk on lisaks tekitatud kahjude otsesele korvamisele laiemalt ka inimese ja looduse suhetes tasakaalu hoidmine ning loodust arvestava jätkusuutliku keskkonnakasutuse arendamine. Hüvitamine toimub looduskaitseseaduses ja keskkonnaministri määruses sätestatud korra järgi. Kahjustustega seonduva üle peab arvestust ja hüvitamist korraldab Keskkonnaamet.
Suurkiskjakahjud
Suurkiskjate tekitatud kahjustused (näiteks murtud põllumajandus- või lemmikloom, kahjustatud mesitaru) hüvitatakse kahjusaajale kuni 100% ulatuses, lahutades omavastutuse määra 64–128 eurot aasta kohta. Kahjude vältimiseks tehtud otsesed kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, ühele isikule kuni 3200 eurot aastas. Kahjude vähendamine on üks eesmärk ka suurkiskjate kaitse ja ohjamiskavas 2022-2031.
2024. aasta kevadel jõustusid muudatused kahjude kompenseerimise õigusliku raamistiku osas, kus korduvkahjustuste korral kasvab proportsionaalselt omavastutuse määr ning alates neljandast juhtumist riik enam tekkinud kahju ei kompenseeri.
Hundikahjujuhtumite ja murtud kariloomade (veised, lambad) arv ning kahjustatud mesitarude arv aastatel 2007–2025.
- Täpsemad suurkiskjakahjude andmed viimases Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused aruandes
Karu tekitatud kahjustuste hulk mesindusele oli senise perioodi suurim 2021. aastal, mil Keskkonnaamet registreeris 790 karude poolt rüüstatud mesitaru. Järgnevatel aastatel on karude tekitatud kahjud mesindusele olnud õnneks oluliselt väiksemad. 2022. aastal oli kahjustatud mesitarude arv 364, 2023. aastal 343. 2024. aastal 482 ja 2025. aastal 338. Enim mesilakahjustusi oli 2025. aastal Lääne-Viru-, Rapla- ja Tartumaal.
Kevadiste mesilakahjustuste hulk sõltub suurel määral kevade ilmastikust, mis määrab karude loodusliku toidubaasi. Seetõttu ei saa kevadisi rünnakuid mesilatele seostada alati probleemsete karudega. Mesilate kahjustustuste hulk ei ole hoolimata karu arvukuse kasvust ajas suurenenud ning tõenäoliselt on selle põhjuseks järjest enam kasutusele võetud ennetusmeetmed, eeskätt elektrikarjused, mida on mesilate kaitseks oluliselt lihtsam ja odavam rakendada kui näiteks kariloomade või silopallide puhul, mida ka hinnatakse ja kompenseeritakse. Kui kariloomade murdmist karu poolt juhtub meil väga harva, siis lõhutud silorullide kogused on kasvanud jõudsalt ning ületavad (üksikobjektide hulka arvestades) kordades mesilate rüüsteid kordades. 2025. aastal registreeris Keskkonnaamet 2244 ja 2024. aastal 1674 karude poolt lõhutud silopalli. Silorulle kahjustati karude poolt 2025. kõige enam Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal ning nende kahe karu kõrge asustustihedusega maakonna arvele jäi üle poole kogu Eestis mullu karude poolt lõhutud silorullidest.
Koos hundi arvukuse tõusuga viimase veerandsaja kõrgeimale tasemele, tõusis Keskkonnaameti andmetel 2023. aastal kümnendi kõrgeimale tasemele ka huntide poolt murtud kariloomade arv. Kokku registreeris Keskkonnaamet 2023. aastal 1411 huntide poolt murtud lammast ja 25 veist. Koos hundi arvukuse langusega vähenes 2024. aastal ka kahjustusjuhtumite ja murtud kariloomade arv, mis oli üsna lähedal viimase kümnendi keskmisele tasemele. Kokku registreeris Keskkonnaamet 2024. aastal 781 huntide poolt murtud lammast ja 56 veist. 2025. aastal jäi huntide tekitatud kahjustuste hulk võrreldes 2024. aastaga samasse suurusjärku, vähenenud oli murtud lammaste, kuid suurenenud murtud veiste hulk. Kokku registreeris Keskkonnaamet 2025. aastal 717 huntide poolt murtud lammast ja 105 veist. Suurim arv rünnakuid kariloomadele toimus Viljandimaal ja Pärnumaal ning nende kahe maakonna arvele jäävad pooled kogu Eestis registreeritud hundirünnakutest ja 84% murtud veistest. Valdav enamus neist rünnetest toimus Soomaa piirkonnas tõenäoliselt ühe hundikarja poolt rahvuspargi luhtade hoolduseks kasvatatavale veisekarjale. Täielikult ei jäänud hundi kahjustustest puutumata ükski Eesti maakond.
Põdrakahjustused okaspuudel
Koos põdra arvukuse kasvuga suurenevad üldiselt ka põdra tekitatud metsakahjud, eriti noortes männikultuurides. Kahjustustest hoidumisel on suur roll põdra mõõduka asustustiheduse säilitamisel. Siiski ei saa metsakahjustuste määrade ja põtrade arvu muutuste vahele üheselt panna võrdusmärki, sest põdrakahjude kujunemine (põdra koormus noorendikele) sõltub väga suurel määral ka talve ilmastikutingimuste eripäradest ning alternatiivsete toidutaimede olemasolust ja kättesaadavusest. Olulist mõju kahjustuste kujunemisele avaldavad kindlasti ka piirkonnas läbiviidud metsaraied ning rakendatud metsahooldusvõtted. Kahjustuste ohu puhul võiks nii mõnelgi juhul olulist abi olla raiete kaalutletud edasilükkamisest ja madalamast/turvalisemast raiekraadist noorendike valgustamisel.
Põdra tekitatud värskete kahjustuste dünaamika hindamiseks seirab Keskkonnaagentuur kevaditi seirealadel, juhuslikult valitud põdrale toitumiseks atraktiivsetes 5–15 aastastes männinoorendikes ja 30–60 aastastes kuusikutes värskeid ehk viimase talve jooksul tekitatud puude vigastusi.
Kahjustatud okaspuude osakaalud seirealadel.
- Täpsemad põdrakahjustuste andmed viimases Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitused aruandes
2026. aasta kevadel põdrakahjustuste seire käigus läbi vaadatud 1075-s männinoorendikus (5-15- aastased) esines värskeid, põtrade poolt viimasel talvel tekitatud vigastusi 7,2%-l ja puu arengut oluliselt mõjutavaid kahjustusi 3,8%-l uuritud mändidest. Kõikide seiratud männinoorendike kokkuvõttes esines põtrade tekitatud värskeid toitumisjälgi oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. Maakondade võrdluses kõige enam kahjustatud mände kohati Saare- ja Ida-Viru maakonna proovitükkidel.
Värskete vigastustega mände esines 2026. aastal 47,7%-l kõigist läbi vaadatud proovitükkidest (2025. aastal 37,7%; 2024. aastal 38,8%; 2023. aastal 45%; 2022. aastal 48,4%, 2021. aastal 49,1%), sealjuures oluliste uue vigastustega mände täheldati 38,1%-l (2025. 29,9%-l; 2024. aastal 31,0%-l; 2023. aastal 37,0%-l; 2022. aastal 41,9%-l) vaadeldud proovitükkidest.
Kuigi põdra asutustihedus ja kahjustuste riskid on omavahel tihedalt seotud, siis okaspuude, eeskätt männi, kahjustusi tekitavad põdrad enamasti talve teises pooles, mil nende toidulaud on muutunud ahtamaks ja talvised energiavarud ammendumas. Kahjustusi kipub palju tekkima just külmematel ja lumerohkematel talvedel. Keskmisest soojamate talvedel tekib aga kahjustusi vähem. Kuna valdavalt ei ole põdra arvukuses viimastel aastatel märkimisväärseid muutuseid toimunud, siis on üsna tõenäoline, et 2026. aastal seiratud männinoorendikes registreeritud eelneva kolme aastaga võrreldes märksa suurem põtrade tekitatud kahjustused on paljuski seotud möödunud talvel ligi kaks kuud järjepanu (jaanuar-veebruar) kestnud külmaperioodiga.
Värskeid põtrade poolt vigastatud kuuski keskealistes 30-50-aastastes kuusikutes esines 2026. aasta kevadel märksa vähem kui eelneval seitsmel aastal. Kõige enam tuli kuuskede koorimist ette Võru-, Lääne-Viru- ja Ida-Virumaa proovitükkidel. Seiratud kuusikute kokkuvõttes esines värskeid vigastusi 0,15%-l, sealjuures värskeid olulisi vigastusi 0,09%-l seiratud kuuskedest. Seega olid põdrad viimasel aastal kahjustusi tekitanud ühele-kahele kuusele tuhandest.