Suurkiskjate puhul kasutatakse nende populatsioonide kevadise absoluutarvukuse hinnangute asemel mõõdikuna pesakondade arvu, mis annab täpsema pildi suurkiskjate tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest ning on seega ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamisel paremini kasutatav. Absoluutarvukuse hinnangud kipuvad populatsioonide suurust samade isendite erinevates kohtades korduva loendamise tõttu üle hindama. Pesakondade arv on otseselt seiratav parameeter ja sellest tuletatakse liigi asurkonna sügisene üldarvukus. Pesakondade arv väljendab lisaks populatsiooni suurusele ka juurdekasvu.
Eesmärgiga säilitada Eestis hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide soodne seisund, arvestades seejuures nii ökoloogiliste, majanduslike kui ka sotsiaalsete aspektidega (vajadusega arvukust samal ajal ka kontrolli all hoida), on suurkiskjate kaitse ja ohjamiskava 2022-2031 seatud eesmärgiks säilitada iga-aastaselt:
- Hunt - alla aasta vanuste kutsikatega hundikarjade arv enne jahihooaega: 20–30;
- Ilves - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 80;
- Pruunkaru - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 70
Suurkiskjate soodsa pesakondade arv aastatel 2003–2022
Hunt eelistab elupaigana varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Vähem võib teda kohata piirkondades, kus leidub enam tehnogeenseid ja kultuurmaastikke.
Kogutud vaatlusandmete ja küttimisinfo põhjal oli 2023. aastal Eestis kokku 39 hundi pesakonda (hundikarja, kus sündisid kutsikad). Neile lisaks oli neli hundikarja Läti Vabariigi territooriumil Eesti piiri läheduses. Üldarvukus oli sügisel tõenäoliselt vahemikus 350-400 isendit ning tänavu kevadel vahemikus 160-180 isendit. Saare- ja Hiiumaal sarnaselt mitme eelneva aastaga hunte 2023. aastal juurde ei sündinud, kuid üllatuslikult oli üks hundi pesakond Vormsi saarel, mis on klassikalist hundipaari territooriumivajadust ja saare suurust arvestades üsna erakordne.
Pruunkaru eelistab elupaigana metsamassiive, kus leidub nii mahalangenud puid kui ka rabalaike. Eestis on pruunkaru levinud üle kogu mandriosa. Enim leidub karusid Ida- ja Lääne-Virumaal.
2023. aastal registreeriti Eestis kokku 89 ja aasta varem 96 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Kuna pruunkarudel sünnitavad samad emasloomad pesakonna üldjuhul iga kahe aasta tagant, siis pesakondade arvu muutuste hindamisel vaadeldakse karu puhul kahe järjestikuse aasta pesakondade arvu keskmist. 2020. aastal registreeriti Eestis 89 ja 2021. aastal 91 sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Seega on viimase nelja aasta lõikes karu pesakondade arv veidi suurenenud. Karu üldarvukus Eestis oli 2023. aasta suvel tõenäoliselt vahemikus 900-950 isendit.
Ilves eelistab elupaigana tihedaid okaspuumetsi, kuid neid võib kohata ka segametsades. Eestis asustab ilves kogu mandrit ja saari. Väikseim on ilvese asurkond Saaremaal, kus 2021. aastal registreeriti pärast üle 20 aastast pausi taas üks ilvese pesakond.
Seire andmetel oli 2023 aasta sügisel Eestis 102 ilvese pesakonda, aasta varem registreeriti neid 86. Ilvese populatsiooni üldarvukust oli 2023. aasta sügisesel tõenäoliselt vahemikus 650-800 isendit.