Suurkiskjate puhul kasutatakse nende populatsioonide kevadise absoluutarvukuse hinnangute asemel mõõdikuna pesakondade arvu, mis annab täpsema pildi suurkiskjate tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest ning on seega ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamisel paremini kasutatav. Absoluutarvukuse hinnangud kipuvad populatsioonide suurust samade isendite erinevates kohtades korduva loendamise tõttu üle hindama. Pesakondade arv on otseselt seiratav parameeter ja sellest tuletatakse liigi asurkonna sügisene üldarvukus. Pesakondade arv väljendab lisaks populatsiooni suurusele ka juurdekasvu.
Eesmärgiga säilitada Eestis hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide soodne seisund, arvestades seejuures nii ökoloogiliste, majanduslike kui ka sotsiaalsete aspektidega (vajadusega arvukust samal ajal ka kontrolli all hoida), on suurkiskjate kaitse ja ohjamiskava 2022-2031 seatud eesmärgiks säilitada iga-aastaselt:
- Hunt - alla aasta vanuste kutsikatega hundikarjade arv enne jahihooaega: 20–30;
- Ilves - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 80;
- Pruunkaru - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 70
Suurkiskjate pesakondade arv aastatel 2003–2024.
Hunt eelistab elupaigana varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Vähem võib teda kohata piirkondades, kus leidub enam tehnogeenseid ja kultuurmaastikke.
Kogutud vaatlusandmete ja küttimisinfo põhjal oli 2024. aastal Eestis kokku 31 hundi pesakonda (hundikarja, kus sündisid kutsikad). Neile lisaks oli kaks hundikarja Läti Vabariigi territooriumil Eesti piiri läheduses. Üldarvukus oli sügisel umbes 300 isendi tasemel ning tänavu kevadel vahemikus 150-180 isendit. Saartel hunte 2024. aastal juurde ei sündinud.
Pruunkaru eelistab elupaigana metsamassiive, kus leidub nii mahalangenud puid kui ka rabalaike. Eestis on pruunkaru levinud üle kogu mandriosa. Enim leidub karusid Ida- ja Lääne-Virumaal.
2024. aastal registreeriti Eestis kokku 112, mis on senise seireaegrea kõrgeim tulemus. Aasta varem registreeriti 89 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Kuna pruunkarudel sünnitavad samad emasloomad pesakonna üldjuhul iga kahe aasta tagant, siis pesakondade arvu muutuste hindamisel vaadeldakse karu puhul kahe järjestikuse aasta pesakondade arvu keskmist. 2021. aastal registreeriti Eestis 91 ja 2022. aastal 96 sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Seega on viimase nelja aasta lõikes karu pesakondade arv veidi suurenenud. Karu üldarvukus Eestis oli 2024. aasta suvel tõenäoliselt vähemalt 1000 isendit.
Ilves eelistab elupaigana tihedaid okaspuumetsi, kuid neid võib kohata ka segametsades. Eestis asustab ilves kogu mandrit ja saari. Väikseim on ilvese asurkond Saaremaal, kus 2021. aastal registreeriti pärast üle 20 aastast pausi taas üks ilvese pesakond.
Seire andmetel oli 2024 aasta sügisel Eestis vähemalt 99 ilvese pesakonda, aasta varem registreeriti neid 102. Ilvese populatsiooni üldarvukust oli 2024. aasta sügisesel tõenäoliselt vahemikus 650-800 isendit.