Suurkiskjate puhul kasutatakse nende populatsioonide kevadise absoluutarvukuse hinnangute asemel mõõdikuna pesakondade arvu, mis annab täpsema pildi suurkiskjate tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest ning on seega ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamisel paremini kasutatav. Absoluutarvukuse hinnangud kipuvad populatsioonide suurust samade isendite erinevates kohtades korduva loendamise tõttu üle hindama. Pesakondade arv on otseselt seiratav parameeter ja sellest tuletatakse liigi asurkonna sügisene üldarvukus. Pesakondade arv väljendab lisaks populatsiooni suurusele ka juurdekasvu.
Eesmärgiga säilitada Eestis hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide soodne seisund, arvestades seejuures nii ökoloogiliste, majanduslike kui ka sotsiaalsete aspektidega (vajadusega arvukust samal ajal ka kontrolli all hoida), on suurkiskjate kaitse ja ohjamiskava 2022-2031 seatud eesmärgiks säilitada iga-aastaselt:
- Hunt - alla aasta vanuste kutsikatega hundikarjade arv enne jahihooaega: 20–30;
- Ilves - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 80;
- Pruunkaru - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 70
Suurkiskjate pesakondade arv aastatel 2003–2025.
Hunt eelistab elupaigana varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Vähem võib teda kohata piirkondades, kus leidub enam tehnogeenseid ja kultuurmaastikke.
Kogutud vaatlusandmete ja küttimisinfo põhjal oli 2025. aastal Eestis kokku 33 hundi pesakonda (hundikarja, kus sündisid kutsikad). Lisaks neile jäi kolme Läti karja territooriumist väiksem osa ja veel vähemalt kahe hundi karja territooriumi väike osa Eestisse. Üldarvukus oli sügisel 300-350 isendi tasemel ning tänavu kevadel vahemikus 130-150 isendit. Saartel hunte 2025. aastal juurde ei sündinud.
Pruunkaru eelistab elupaigana metsamassiive, kus leidub nii mahalangenud puid kui ka rabalaike. Eestis on pruunkaru levinud üle kogu mandriosa. Enim leidub karusid Ida- ja Lääne-Virumaal.
2025. aastal registreeriti Eestis kokku 98 sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis on senise seireaegrea teine tulemus. Aasta varem registreeriti rekordiliselt 112 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Kuna pruunkarudel sünnitavad samad emasloomad pesakonna üldjuhul iga kahe aasta tagant, siis pesakondade arvu muutuste hindamisel vaadeldakse karu puhul kahe järjestikuse aasta pesakondade arvu keskmist. 2022. aastal registreeriti Eestis 96 ja 2023. aastal 89 sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Seega on viimase nelja aasta lõikes karu pesakondade arv selgelt suurenenud. Karu üldarvukus Eestis oli 2025. aasta suvel tõenäoliselt vähemalt 1100 isendit.
Ilves eelistab elupaigana tihedaid okaspuumetsi, kuid neid võib kohata ka segametsades. Eestis asustab ilves kogu mandrit ja saari. Väikseim on ilvese asurkond Saaremaal, kus 2021. aastal registreeriti pärast üle 20 aastast pausi taas üks ilvese pesakond. Üks ilvese pesakond registreeriti Saaremaal ka 2024. ja 2025. aastal.
Seire andmetel oli 2025 aasta sügisel Eestis vähemalt 80 ilvese pesakonda, aasta varem registreeriti neid 100. Ilvese populatsiooni üldarvukust oli 2025. aasta sügisesel tõenäoliselt vahemikus 650-800 isendit.