Suurkiskjate puhul kasutatakse nende populatsioonide kevadise absoluutarvukuse hinnangute asemel mõõdikuna pesakondade arvu, mis annab täpsema pildi suurkiskjate tegelikust levikust ja asurkondade elujõulisusest ning on seega ka suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamisel paremini kasutatav. Absoluutarvukuse hinnangud kipuvad populatsioonide suurust samade isendite erinevates kohtades korduva loendamise tõttu üle hindama. Pesakondade arv on otseselt seiratav parameeter ja sellest tuletatakse liigi asurkonna sügisene üldarvukus. Pesakondade arv väljendab lisaks populatsiooni suurusele ka juurdekasvu.
Eesmärgiga säilitada Eestis hundi, ilvese ja pruunkaru populatsioonide soodne seisund, arvestades seejuures nii ökoloogiliste, majanduslike kui ka sotsiaalsete aspektidega (vajadusega arvukust samal ajal ka kontrolli all hoida), on suurkiskjate kaitse ja ohjamiskava 2022-2031 seatud eesmärgiks säilitada iga-aastaselt:
- Hunt - alla aasta vanuste kutsikatega hundikarjade arv enne jahihooaega: 20–30;
- Ilves - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 80;
- Pruunkaru - alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega: ≥ 70
Suurkiskjate soodsa pesakondade arv aastatel 2003–2022
Hunt eelistab elupaigana varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Vähem võib teda kohata piirkondades, kus leidub enam tehnogeenseid ja kultuurmaastikke.
Kogutud vaatlusandmete ja küttimisinfo põhjal oli 2022. aastal Eestis kokku 33 hundi pesakonda (hundikarja, kus sündisid kutsikad). Neile lisaks oli kolm hundikarja Läti Vabariigi territooriumil Eesti piiri läheduses. Üldarvukus oli sügisel tõenäoliselt vahemikus 300-330 ning tänavu kevadel vahemikus 150-170 isendit. Saartel sarnaselt kolme eelneva aastaga hunte 2022 aastal juurde ei sündinud.
Pruunkaru eelistab elupaigana metsamassiive, kus leidub nii mahalangenud puid kui ka rabalaike. Eestis on pruunkaru levinud üle kogu mandriosa. Enim leidub karusid Ida- ja Lääne-Virumaal.
2022. aastal registreeriti Eestis kokku 96 ja aasta varem 91 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Kuna pruunkarudel sünnitavad samad emasloomad pesakonna üldjuhul iga kahe aasta tagant, siis pesakondade arvu muutuste hindamisel vaadeldakse karu puhul kahe järjestikuse aasta pesakondade arvu keskmist. 2019. a registreeriti Eestis 94 ja 2020. aastal 89 sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Seega on viimase nelja aasta lõikes karu pesakondade arv püsinud üsna sarnasel tasemel. Karu üldarvukus Eestis oli 2022. aasta suvel tõenäoliselt vahemikus 900-950 isendit.
Ilves eelistab elupaigana tihedaid okaspuumetsi, kuid neid võib kohata ka segametsades. Eestis asustab ilves kogu mandrit ja saari. Väikseim on ilvese asurkond Saaremaal, kus 2021. aastal registreeriti pärast üle 20 aastast pausi taas üks ilvese pesakond.
Seire andmetel oli 2022 aasta sügisel Eestis 86 ilvese pesakonda, aasta varem registreeriti neid vaid 74. Ilvese populatsiooni üldarvukust võib 2022. aasta sügisese seisuga hinnata 550 kuni 600-le isendile. Pärast kümne aastast pausi on ilvese asurkonna seisund Eestis taas soodne.
Ilvese ja hundi populatsioonide optimaalne arvukus on indikaator ka Eesti looduskaitse arengukavas aastani 2020.