Talve keskmine õhutemperatuur oli –4,5 °C ehk 1,9 °C võrra pikaajalisest keskmisest madalam. Kolmest talvekuust oli keskmisest soojem vaid detsember.

Käesolevas analüüsis on toodud ülevaade erinevate jäätmeliikide trendidest aastatel 2014-2018.

Aruanne käsitleb uue mudeli väljatöötamist puu kõrguse jaoks ning puistu juurdekasvu ja suremuse mudelite loomist.

Metoodikad merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja LoD elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Eesti maismaaökosüsteemide ulatuse, seisundi ja hüvede (ökosüsteemiteenuste) üleriigilised ruumiandmed.

Viimasel kümnendil on Eesti välisõhu kvaliteet oluliselt paranenud, kuid muutused on olnud erinevate saasteainete lõikes küllaltki erinevad. Õhuaruanne annab ülevaate Eesti õhukvaliteedist, peamistest saasteainetest ja nende mõjust inimese tervisele, heiteallikatest ning õhusaaste trendidest.

Aasta oli eriliselt soe. Päikesepaistelisi tunde oli normist veidi enam. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist vähem.

Sügise keskmine õhutemperatuur oli 8,9 °C ehk 1,9 °C keskmisest soojem (1991-2020 keskmine on 7,0 °C). Alates 1922. aastast on sügis veel soojem olnud viiel aastal.

Väljaande eesmärgiks on anda ülevaade nii Eestis möödunud sajandi jooksul toimunud kliimamuutustest kui ka projektsioonidest ja hinnangutest tuleviku kliimale Eestis kuni aastani 2100.

Jäätmete vaheladustamist on analüüsitud kõikide jäätmeliikide lõikes kasutades jäätmearuandluse infosüsteemi kantud 2011-2017 aastatel esitatud jäätmearuannete andmeid.