Töö raames kaardistati lõhnahäiringu seisukohast olulised tegevusalad ja enim Eestis kasutusel olevad tehnoloogiad ning eraldi käsitlust vajavad tootmisprotsessid.

Käesoleva töö raames täideti õhukvaliteedi andmete esitamisega seotud rahvusvahelisi kohustusi.

Majanduslike mõjude analüüsi eesmärgiks oli hinnata nende muudatustega tootjale, TVO-dele ja riigile kaasnevat majanduslikku mõju.

Antud uuring uurib segapuistute uuendusraie vajadust ja võimalusi, keskendudes erinevate vanusegruppide diferentseerimisele.

Käesoleva praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tootjavastutussüsteemide efektiivsus (eesmärkide täitmise tõhusus ja kulud) ei pruugi sõltuda toimimismudeli tüübist.

Käesolev juhend kirjeldab olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise sihtarvu arvutamise meetodit võttes arvesse Eestis kasutatava jäätmearuandluse infosüsteemi (Jäätmearuandluse Infosüsteemi - JATS) eripärasid.

Loomakasvatusest keskkonda sattuvate saasteainete kogus sõltub peamiselt kahest tegurist. Nendeks on loomade arv ja erinevatel tootmistsükli etappidel rakendatav tehnoloogia.

Eriheidete määramise mõõtmised viidi läbi põlevkivi põletavates soojus- ning elektrijaamades, põlevkiviõlitööstuses ja tsemendi tootmisel.

Keskkonnaministeerium analüüsib võimalust kehtestada määrus, mis käsitleb ehitus- ja lammutusjäätmete tekkekohal sortimise ja liigiti kogumise nõudeid.